Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas tööle sõitmise aeg peaks olema tasustatud?
Briti teadurid uurisid 2016.–2017. aastal 5000 reisijat, kes sõitsid rongiga tööle. Selgus, et 54 protsenti pikemal marsruudil sõitjatest ja 36 protsenti lühemal marsruudil sõitjatest vaatasid juba sõidu ajal töökirju ja vastasid neile. Enamik uuringus osalenuist ise ei pidanud seda töö tegemiseks, vaid leidis, et nad lihtsalt teevad natuke ettevalmistusi, et tööle jõudes oleks lihtsam.
Uuringu tutvustusel nentisid teadurid, et järeldused selle kohta, kas tööle sõitmise ajal töö tegemine tähendab, et tööaeg on pikem, tuleb siiski teha Briti võimudel, vahendab The New York Times.
Tegelikult on juba palju riike tulnud välja ettepanekuga, et tööle sõiduks kuluvat aega võiks lugeda tööajaks. Põhjus on selles, et ületöötamisest on saanud suur probleem. Näiteks levis hiljuti uudis 31aastasest Jaapani ajakirjanikust, kes tegi valimiste ajal kuuga 159 ületundi ja töötas end surnuks. Jaapanis on ametnikud probleemist aru saanud ja asunud ületöötamist piirama.
Prantsusmaal, kus on 35tunnised töönädalad, tuldi eelmisel aastal välja seadusega, mis kohustab suurfirmasid lubama oma töötajatel olla väljaspool tööaega n-ö levist väljas ja töökirjad ära blokeerida.
Sarnaseid piiranguid on katsetatud Saksamaal, kus 2013. aastal keelas tööministeerium ülemustel töötajatega töövälisel ajal kontakteeruda. 2011. aastal hakkas Volkswagen oma BlackBerry servereid tööpäeva lõpus sulgema, et töötajad ei saaks vastu võtta ega saata e-kirju.
Ka üks Euroopa tasemel kohtulahend võib mõjutada seda, kuidas tööaega kogu Euroopas arvestatakse. Lahendi järgi võivad Norras mõned töötajad lugeda tööle sõitmise aega oma tööajaks – juhul kui nad otseselt ei tööta, aga samas on juba oma tööandja käsutuses.
Prantsusmaal käskis kõrgem kohus maksta Suurbritannia firmal oma Prantsusmaal elavatele töötajatele 60 000 eurot kompensatsiooni, kuna ettevõte oli nõudnud, et töötajad oleks kogu aeg telefonitsi ülemustele kättesaadavad.
„See, et meil on kõigele kogu aeg ligipääs, ei tähenda, et peaksime kogu aeg töötama,“ rõhutas Pariisis tegutsev tööõiguse jurist Alexandra Sabbe-Ferri.
* Artikkel on ilmunud Äripäevas.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
3
Wise Eesti personalijuht: Üldpõhimõte on, et ennekõike töötame ikkagi kontoris
4
5
6
Ka isad saavad nahutada, et kuhjavad suure osa hoolduskoormusest emade õlgadele
Viimased uudised
Ka isad saavad nahutada, et kuhjavad suure osa hoolduskoormusest emade õlgadele
Üritused
Hetkel kuum
Wise Eesti personalijuht: Üldpõhimõte on, et ennekõike töötame ikkagi kontoris
Tööandja puudulik tegutsemine võib muuta puhkusepäevad ka aegumatuks!
Missugust töötasu populaarsetel ametikohtadel tänavu pakutakse?
Ka isad saavad nahutada, et kuhjavad suure osa hoolduskoormusest emade õlgadele
OÜ-tamine võib nüüd tuua kriminaalasja. “Nii suur palk küll olla ei saanud, järelikult pidi olema dividend“
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele