Suhtlemispsühholoog: looge suhtlemisvõimalusi ja lõdva lipsusõlme vestlusi

Kõik algab mingist pingest – rahulolematus, eriarvamused jm. Need on väga loomulik osa elust, küsimus on hoopis selles, mida selle rahulolematusega peale hakatakse või kuidas seda lahendatakse. Konstruktiivseks lahenduseks on parim viis läbirääkimised. Inimestega tuleks otse ja ausalt arutada, millised pinged on tekkinud ja miks. Eesmärk on jõuda asja tuumani – mis neid pingeid tekitab. Kui seda rahulikus, lugupidavas ja ärakuulavas õhustikus arutada, siis on mõistlike inimestega tavaliselt võimalik üsna kiiresti lahendus leida. Destruktiivne viis on see, mida võib juba nimetada konfliktiks. Seal tekivad teatud eripärad nagu jonn, isiklikuks minek, sildistamine jm. Sellises olukorras ei ole enam küsimus olukorra lahendamises, vaid selles, kes jääb peale. Konflikt võtab psühholoogilisi vorme ning välja hakkavad tulema inimeste sisepinged ja töösse mittepuutuvad asjad.

Sellist olukorda lahendades tuleks jääda faktipõhiseks, tulla järjekindlalt probleemi juurde tagasi ja rääkida sisulistest küsimustest, mitte omavahelistest suhetest. Tõnu ütleb, et ettevõte ei ole hingehoiuasutus, ja armastab öelda juhtidele: „Sina ei pea mitte inimese hingehäda ravima organisatsiooni kaudu.“

Konflikti vältimiseks ja edukaks lahendamiseks on oluline juba eos igasugustest pingetest rääkida ning anda inimestele võimalus end avada ja jaga seda, mis neid häirib. Selle võiks kokku võtta ühe sõnaga – sisekliima. Kui ettevõttes on selline sisekliima, mis võimaldab arutada, läbi rääkida ja end julgelt väljendada, siis jäävad paljud konfliktid tekkimata. Selle julgustamiseks võiks luua suhtlusvõimalusi, näiteks tekitada nõupidamisele nii öelda lõdva lipsusõlme osa, kus inimesed saaksid vabalt rääkida. Ka avatud kontor või ühised kohvinurgad aitavad sellele kaasa.

Inimese avanemiseks on oluline, et õhkkond oleks toetav ja usaldav ning töötajad teaksid, et neil on õigus oma mõtteid välja öelda nii, et neid võetakse kuulda. Nende tingimuste olemasolul avaneb inimene kiiremini ja räägib hingelt kõik ära, kui tal ei ole just varjatud motiive või hirme. Vesteldes tuleks hoolikalt jälgida, et suhtud vestluspartnerisse lugupidavalt ja annad talle mõista, et ta on turvalises keskkonnas. Häda on aga selles, et ega me inimestena ise ka alati ei tea, mis konflikti põhjus päriselt on. Me elame ärevas keskkonnas. Miks me oleme pinges või miks me tormame, seda me alati ei tea, aga rääkimine, ära kuulamine ja avatud õhkkond aitavad selles selgusele jõuda.

Kui suudad aidata inimesel mingis teemas selgusele jõuda, oled loonud hea eelduse tema veenmiseks. Vahel piisab, kui aitad teda selgusele selles, mis on tema tööülesanded ja miks on need olulised või milline on tema roll meeskonnas ja kuidas on see eesmärkide saavutamiseks tähtis. Vahel on nii, et inimesel on vaja lihtsalt ära rääkida ja ennast välja elada, et ta saaks rahulikult edasi minna. Seda võimalust tuleb aeg-ajalt pakkuda.

Usalduse loomiseks annab üks kompliment korraliku tõuke. Vestluspartneri positiivne märkamine on hea kontakti alus. Kõige lihtsam on toetuda hea komplimendi tegemisel kolmele asjale:

•sooritus – keegi on teinud mõne ülesandega head tööd;

•välimus – inimese välimuses on midagi, mis sulle meeldib;