Job crafting’uga töö meeldivamaks ja tulemuslikumaks!

Hea vaimne tervis tähendab heaoluseisundit, milles inimene realiseerib oma võimeid, tuleb toime igapäevaelu pingetega, suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ning on võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks. Hea vaimse tervise puhul mõjutame eri eluvaldkondi, kaasa arvatud töö tulemuslikkust ja panust ühiskonda, seega iga tööandja puhul peaks olema prioriteet, et tema töötajate vaimne tervis on hea.

Inimene soovib realiseerida oma potensiaali ning olla tulemuslik ja tõhus, sest see annab talle heaolutunde, järelikult tuleb töökeskkonnas luua vastavad tingimused. Algul ongi inimene entusiastlik ja innukas ning töötab efektiivselt, sest töötingimused on töövestlusel kokku lepitud ja läbi räägitud ning inimene tuleb keskkonda, mis peaks olema talle sobilik. Kuid aastad lähevad ja esialgne entusiasm ei ole ammu enam see, mis varem. Järelikult on kusagil midagi, mis inimest häirib, tagasi hoiab, ärritab, segab või muul moel takistab.

Tihtipeale ei suudeta ise kõiki neid põhjusi üles leida, töökohta ka otseselt vahetada ei taha, sest paljud tingimused on ikkagi head, kuid rahulolu pole see, mis varem. Siinkohal on inimesel vaja tegeleda veidi töö kohandamisega (job crafting), mis analüüsib tööd kolmest komponendist lähtuvalt – tööülesanded ja nende sobivus, suhted ning töö mõte.

Töö kohandamine on töö rikastamise ja kujundamise meetod. Seda juhib töötaja ise, et muuta oma tööülesannete ja suhete piire, ulatust ning mõju nii tegelikult kui ka tunnetuslikult. See on oma töö analüüs, pilt sellest, kuidas inimene ise oma tööd mõistab, mis aitab kohandada tööülesandeid isiksusega sobivamaks ning rohkem tunnetada oma töö tähtsust ja tähendust. Analüüsi tulemusena tajutakse vähem pinget ja stressi ning suurenevad pühendumus, motivatsioon, tulemused ja töörõõm.

1. Enne kui hakata n-ö craft’ima, on vaja kindlat tõdemust, millist kasu töö peab looma organisatsiooni heaks, ehk peavad olema selged töötajate töö eesmärgid organisatsiooni eesmärkidest lähtuvalt. Crafting on mõttetu, kui töötaja saab olema hõivatud tööga, mis ei anna organisatsioonile otseseid tulemusi.

2. Töötajad õpivad teadlikult oma tööd kohandama – leiavad üles, mis motiveerib ja mis mitte, mis sobib ja mis mitte ning kohandavad oma töö iseendale innustavamaks. Meetodi rakendamise kogemused näitavad, et harjutust tehes töötajad ei kõrvalda ühtegi väga olulist ülesannet oma tööst, nad peamiselt lihtsalt reorganiseerivad oma tööülesanded viisil, mis pakub rohkem isiklikku rahuldust.

3. Usalda töötajat! Crafting’uks tuleb juhil unustada oma n-ö ülemuse-valvuri roll ja lasta inimestel harjutust teha. See usalduse koht teebki crafting’ust teistsuguse tööriista kui traditsiooniline job design, mida viivad läbi peamiselt juhid ja HR-spetsialistid disainides tööd inimesele. Job crafting’u viib läbi inimene ise.

4. Koosta edasine plaan koos töötajaga. Kuigi töötajal on nüüd oma kindel nägemus oma craft’itud tööst, siis vaid koos saate selle reaalsuseks teha. See võiks olla kahepoolne motiveeriv aruteluprotsess. Selles protsessis saab juht õppida efektiivsemaid mooduseid juhtimiseks, motiveerimiseks, meeskonnas energia ja sünergia tekitamiseks ja hoidmiseks.

5. Kasulik on craft’ida meeskondades! Sageli on võimalik-kasulik teha job-swapping (töö vahetus). Crafting paljastab töölõigud, millest praegune tegija ei hooli. Vahel on ülesandeid, mida peab täitma meeskond, kuid ei ole väga oluline, kes täpselt. Crafting’us võivad ilmneda töölõigud, mis on vajalikud, kuid mida hetkel keegi ei täida või nende suhtes kehtib meeskondlik vastustus, mis ei ole viinud eesmärgini.

Nutikat töö craft’imist!