Töötuid ootab ees parem elu

Teisalt on probleemil ka selgelt majanduslik pool olemas. "Kui me inimest töötusperioodil ei aita, siis ühel hetkel ta lahkub tööturult," ütles asekantsler. Põhjuseid tööturult lahkumiseks on mitu – osad töötud lahkuvad Eestist, mõned lähevad eelpensionile ja on ka olukordi, kus töötud võtavad end arvele kui puudega inimesena. Neid inimesi tööturule tagasi saada on Ehrlichi sõnul väga kallis.

Teine probleem töötushüvitise süsteemil on selle paindumatus. Nimelt on Ehrlichi sõnul maailm muutunud ja enam ei ole selge, keda töötuks üldse pidama peaks. Ta selgitas, et üha rohkem inimesi on tööl mitmes kohas korraga – näiteks tehakse 9–17 kontoritööd ja õhtul sõidetakse näiteks Taxifyd. "Küsimus on selles, et kui inimene kaotab oma päevatöö ehk põhilise sissetuleku allika, siis seaduse mõistes ta ei oleks töötu, sest õhtune töö on tal ju olemas, mis siis, et see töö annab talle vaid umbes 5% kogu sissetulekust," rääkis Ehrlich. Seega on praegu olukord, kus kui töötu võtab vastu väikse töö, millega teenib 50–100 eurot kuus, kaotab ta töötuskindlustuse. "Me sunnime inimesi passiivsusesse," ütles Ehrlich.

Kolmas töötushüvitise probleem on Ehrlichi sõnul see, et hüvitisi on makstud alati ühe palju ja sama kaua, olenemata majanduse olukorrast. Ehk siis kui aastal 2010 oli töötus suur ja tööd oli raske leida, maksti hüvitisi samade põhimõtete järgi, mis praegugi aastal 2018, kui töötus on suhteliselt väike ja töö leidmine on lihtne. "Meie kolmas küsimus on, kas töötushüvitiste maksmine peaks käima selle järgi, kuidas majandusel läheb," ütles Ehrlich.

Sotsiaalministeerium tellis suvel Praxiselt töötushüvitise süsteemi analüüsi, mis peaks valmima järgmise aasta märtsiks. Esimeses analüüsi etapis uuriti teiste riikide praktikaid ja leiti võimalikud stsenaariumid, mida võiks Eesti kaaluda.

Võimalikke lahendusi, mida soovitakse, on Ehrlichi sõnul samuti kolm. Esiteks soovitakse mõelda vabatahtlikule töötusele ehk sellele, et kui inimene lahkub töölt ise, makstakse talle samuti mingil määral töötuskindlustushüvitist. Teiseks soovitatakse pakkuda töötutele võimalus saada töötushüvitist ka siis, kui ta samal ajal töötab kuni alampalga määrani.

Kolmandaks soovitatakse suurendada hüvitist. Arutlusel on ka, kas FIEd peaksid saama töötushüvitist või ei. Samuti kaalutakse, kas ehk ei peaks tulevikus muutma töötushüvitise maksmise astmeliseks ehk siis selliseks, kus iga kuuga hüvitise määr langeb. "Inimeste käitumine näitab, et kui hüvitise hulk väheneb, siis inimesed lähevad ka tööle," ütles Ehrlich.