Kui töökoha asemel on tööülesanded: kas paindlik töö või hall majandus?

Platvormid oskavad väga efektiivselt teenuse vajajaid ja pakkujaid kokku viia. Platvormi kaudu töö tegijale tähendab see vabadust valida oma tööaega, -kohta ja mahtu, on võimalus lisateenistuseks, ettevõtlikkuseks, tööturule sisenemiseks. See on ka vabadus mitte töötada, sest ülemust ei ole.

Teise nurga alt vaadates võib platvormitöö olla hoopis hall majandus, sotsiaalse kaitse ja töökaitse puudumine, puhas ekspluateerimine uues kuues. Töö pakkujat ehk platvormi sageli ei huvita, kas töö tegijal on ravikindlustus või mis saab temast vanas eas, kui pensioniõigusi pole riikliku pensioni saamiseks kogunenud piisavalt, muudest hüvitistest rääkimata.

Uued töövormid, sh platvormitöö on pannud riigid sagima ja esitama küsimust, kes platvormitöötaja õigupoolest on? Püütakse defineerida, millisesse töövormi ta sobitub või peaks sobituma.

On ka riike (Belgia, Holland, UK), kus on loodud juba eraldi platvormitöötaja kategooria ja reeglid. Näiteks Belgias peab platvorm registreerima end rahandusministeeriumi juures ning seega on platvormid riigi pilgu all. Väikest sissetulekut teenivatele töö tegijatele on maksubaas madalam, väljaspool Euroopa Liitu registreeritud platvormi kaudu töötaja peab aga maksma tööjõumaksed täies mahus ise.

Platvormitöötajal pole töökohta ega tööandjat, tal on üksnes tööülesanded. Sellega käib paraku kaasas ebaadekvaatne sotsiaalne kaitse ning platvormitöö levik massidesse võib seega esitada väljakutse kogu sotsiaalkindlustusele. Kindlustuskaitsega hõlmatute arv väheneb ning sissemaksed vähenevad.

Lõpuks võivad riigid jõuda selleni, kus sotsiaalkindlustus pakub kõikidele üksnes miinimumkaitset. Õhus on suur küsimus: kas kogu sotsiaalkindlustus tuleb ümber teha? Võimalike tulevikustsenaariumidena nähakse kolme varianti:

ühtne miinimumkaitse kõigile, sõltumata töötamisest ja sissemaksetest;

sissemaksetel põhineva sotsiaalkindlustuse laiendamine uutele töövormidele;

vabatahtlik kindlustus, inimese enda vastutus.

Euroopa Komisjon on seni leidnud, et ainuõige lahendus on hõlmata uute töövormide alusel töötavad inimesed riiklike kindlustusskeemidega. Aga erakindlustus, miks siis see ei sobi? Töötaja ja platvormi vaatest oleks lahendus justkui olemas. Riigi jaoks tulevad uued mured, sest sotsiaalkindlustushüvitiste väljamaksmiseks vajalik rahaline baas kuivab kokku. Ka teistes sektorites tekib surve väljuda riiklikust skeemist ja riigieelarve kaotab veelgi suurema osa maksutulu. See omakorda tekitab vajaduse olemasolevate maksude tõstmiseks või uute maksude kehtestamiseks, et oleks võimalik tagada pensionide ja teiste hüvitiste väljamaksmine.

Kas Eestigi peaks uusi töövorme raamidesse püüdma või koguni sotsiaalkindlustust ümber korraldama, et vältida tulevikus olukorda, kus riik ei suuda enam tagada tänasel tasemel kaitset? Eestis on platvorme, kus töötasuga koos maksab platvorm tööjõumaksud, ning on platvorme, kes näevad end üksnes teenuse vahendajana ning tööjõumaksudega ei tegele. Sotsiaalkindlustuskaitse saamiseks peaks töö tegija tegutsema FIE-na või maksma tööjõumakseid osaühingu kaudu. Praktikas makstakse sellistel juhtudel makseid miinimumsuuruses või jäetakse need hoopis maksmata.

Kas me oleme valmis selleks, et mõnekümne aasta pärast ei saa suur hulk Eesti inimestest vanaduspensioni? Tasub mõtiskleda, kas ja millised reeglid peaksid kaasas käima platvormi kaudu töö tegemisega.

Allikas: Sotsiaalministeeriumi ajaveeb