Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas seada eesmärki?
Eesti juht ei oska öelda ei ega suuda piisava täpsusega defineerida firma või oma osakonna põhieesmärki.
Statistika ütleb, et kui keskmisest ettevõttest küsida, mis on ettevõtte kõige suurem eesmärk, siis seda suudavad nimetada vaid 15 protsenti töötajatest. Ja ainult 20 protsenti on eesmärgist innustunud, sest eesmärk on seatud nii, et see neid ei kõneta. Sihtpunkt ei tohi olla defineeritud hoomamatult, näiteks seotud kasumi- või käibenumbritega, vaid töötaja peab oskama näha seost oma tegevuse ja laiema eesmärgi vahel.
Käive ei pea olema igapäevatööga seotud eesmärk, vaid tähtis on küsimus, kuidas see käive saavutatakse. Kui rohujuure tasand saab aru, mis tema tegevuses tegelikult muutust veab, on sellest väga palju kasu.
Kõik algab juhtidest
Eesmärgi defineerimine peab algama juhtkonna tasandilt. Juhtidel tuleks endalt küsida, kas tegevus on piisavalt teravalt fookustatud. Kui juhtkonnas on ebaselgus, siis rohujuure tasandil on totaalne segadus – näiteks IT-osakond arendab asju, mille müügiosakond tellis kaks aastat tagasi.
Või kui restoran on võtnud eesmärgiks väga hea klienditeeninduse, tuleb ka see võimalikult täpselt sõnastada. Kui öelda lihtsalt, et teenindage kliente väga hästi, siis erineva taustaga töötajad jooksevad eri suundades. Näiteks ühes asutuses jõuti järeldusele, et käivet aitab kasvatada see, kui klienti kauem kohapeal hoida. Jõudsime juhtkonnaga sinna, et alaeesmärgina peavad klienditeenindajad iga poole tunni tagant kliendiga suhtlema. Suhtlemise reegel aitas arendada töötajate distsipliinitunnetust ja see kasvatas kokkuvõttes selle firma käivet kahe kvartaliga 20 protsendi võrra.
Selgema fookuse loomiseks peab juht väga paljudele tema ette kerkivatele palvetele ning küsimustele suutma ei öelda. Steve Jobs kirjutas elulooraamatus, et üks kord jah ütlemiseks tuleb öelda 20 korda ei. Kui me vaatame Apple’it, siis see on väga fookustatud ettevõte, nad teavad täpselt, mida nad lähevad tegema ja kuidas see aitab neil kasvada.
Motiveeri töötajat
Lisaks eesmärkide selgeks tegemisele ja alaeesmärkide defineerimisele tuleb töötajaid ka motiveerida. Soe ja äge kontor koos ägeda meeskonnaga, kellega koos kusagil söömas käia, peaks kindlasti olemas olema. Lisaks võiks palk olla selline, et töötaja ei pea teisel töökohal käima.
Vajalik on ka, et eesmärkide teadvustamine ja jälgimine oleks pidev. Muidu on nagu koolitustega – võid sealt küll motivatsioonilaksu saada, aga kui kontorisse tagasi tuled, ootab sind 200 meili ja 10 koosolekut, mis ajab kõik rööbastelt maha. Inimesed võivad targad ja nutikad olla, kuid neil on vaja süsteemi, mis toetab ideede elluviimist. Arvestama peab ka sellega, et eesmärgistatud harjumuste muutmine on pikk protsess.
Tulekul
Esinejad: konsultant ja koolitaja Eero Sikka, koolitaja ja coach Raimo Ülavere, koolitaja Kristjan Otsmann, meditsiinidoktor Jaanus Harro.
Toimub: 13.03
Lisainfot saab SIIT.
Eero Sikka on võimalik kuulata ka Pärnu Finantskonverentsil, mis toimub 12.-13.04. Vaata programmi SIIT.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
4
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.
Tööjõuturg tõmbas korraks hinge, kuid palkade ja palgalõhede liikumine näitab, et rahu on selles valdkonnas veel petlik.
Ära karda, et su parim töötaja saab liiga nähtavaks. Karda, et ta jääb sinu juures nähtamatuks.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele