Tööturul annab eelise individuaalne motivatsioonisüsteem

Juhtimise õppejõuna puutun iga päev kokku nii väikeste kui suurte ettevõtete juhtide dilemmaga – kuidas hoida olemasolevaid töötajaid motiveerituna üha kuumeneva tööjõukriisi ning palgaralli ajastul ning kuidas ennetada nende lahkumist?

Ajakohaste motivatsiooniteooriate kohaselt ei saa üheselt defineerida, mis on see üks ja kõige olulisem tegur, mis töötajaid motiveerib. Ei ole olemas ühte motivatsioonipaketti, mida rakendada erinevates ettevõtetes üheselt kõikide töötajate peal. Läheneda tuleks individuaalselt igale töötajale ning välja töötada personaalsed motivatsioonipaketid. Ettevõtjate ja juhtidega suheldes, olen märganud, et just juhtimise kvaliteet ning tööandja paindlikkus on need, mida otsitakse. Tunne, et olen ettevõtte jaoks mitte ainult töötaja, vaid ka inimene, kelle huvide ja soovidega arvestatakse antud panuse järgi.

Kuigi üha rohkem hinnatakse individuaalsust, siis on tänapäeva tuntuima motivatsiooniteooria autor Daniel Pink esile tõstnud, et ametikohast ning palgatasemest sõltumata on töötajatele kõige olulisemad kolm tegurit – sõltumatus, tähenduse loomine ja meisterlikkus –, mida tuleks arvesse võtta iga uue ametikoha loomisel ning sobiva töötaja palkamisel.

Lisaks neile kolmele tegurile läheb töötajatele üha rohkem korda üldine heaolu tööjuures, seda nii inimese enda tervise kui töökeskkonna mõistes. Harvard Business Reviews juba mõned aastad tagasi avaldatud Ameerika Ühendriikides tehtud motivatsiooniuuringu tulemustest selgus, et 88% vastanutest motiveerib enim parem tervis ning alles seejärel tõsteti esile paindlik tööaeg ning rohkem puhkusepäevi. Heaolu tagamisel saavad tööandjad pöörata tähelepanu töökeskkonnale – milline on ergonoomika, valgus- ja õhukvaliteet ning et töötajatel oleks võimalus töötada privaatselt vaikuses ja vajadusel viibida ka kollektiivselt koos. Samuti peaks tööandja hoolima inimeste füüsilisest ning vaimsest tervisest rohkem kui kord kahe aasta jooksul tehtavatel kohustuslikel töötervishoiu kontrollidel. Näiteks saavad ettevõtted teha koostööd tervishoiuasutustega, tagades seeläbi kiire arstiabi ja ravi ning töötajad teavad, et nad ei pea muretsema ravijärjekordade pärast.

CV Keskus avaldas hiljuti uuringu, milles selgus, et 2018. aastal käis Eestis haigena tööl 84% töötajatest – see on uskumatu number! Need on inimesed, kes on füüsiliselt küll kontoris kohal, kuid kelle töö- ja otsustusvõime on haiguse tõttu halvatud. Tulemuseks on tihtilugu pikem haigusleht ning ebakvaliteetne töö, mille parandamine läheb ettevõttele kalliks maksma. Inglismaa poliitikainstituudi Work Foundation raporti kohaselt võib haigena töölkäimine kokkuvõttes minna poolteist korda kallimaks kui haiguslehel viibimine.

Tööandjate Keskliidu andmetel oli 2017. aastal ajutisest töövõimetusest tingitud rahaline kaotus tööandjatele kokku 690 miljonit eurot. See on saamata jäänud tulu meile kõigile – nii töötajatele, tööandjatele kui tervele Eesti riigile. Lahendust inimeste tervise eest hoolitsemiseks ei pea kindlasti leiutama, sest töötavaid süsteeme on mitmeid. Näiteks aitaks haiguspäevade vähendamisele kaasa erameditsiini kiire kättesaadavus tööandjapoolse terviseplaani kaudu, millega töötajad saavad esmast arstiabi telefoni- või videokonsultatsiooni vahendusel ja vajadusel kiiremini arsti juurde, kui riiklik meditsiin seda võimaldab.

Mõnda töötajat motiveerib kaugtöö võimalus, teist igakuine sporditoetus ning kolmandat teadmine, et tervisemure puhul saab ta kiire ravi ning ei pea võtma pikka haiguslehte, mis mõjutab pere sissetulekut. Juhi ülesandeks on kuulata oma töötajat ja leida koos temaga parim motivatsiooniplaan.