• 22.07.19, 10:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Täiendava vanemahüvitisega kaasnevad muudatused tööandjatele

Alates 1. juulist 2020 muutub isapuhkusele jäämise ja selle eest tasumise kord. Hüvitise saamise lisatingimuseks on isapuhkuse perioodi märkimise kohustus töötamise registris. Hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt on see kohustus tööandjal.
Täiendava vanemahüvitisega kaasnevad muudatused tööandjatele
  • Foto: scanpix

Keda mõjutab?

Muudatus puudutab kõiki tööandjaid.

Mis on olulisemad muudatused?

- Olulisim muudatus on see, et isal on võimalik saada täiendavat vanemahüvitist, mida maksab isikule otse sotsiaalkindlustusamet, mitte enam tööandja, nagu on praegu. Sotsiaalkindlustusamet hakkab maksma kõiki väikelapsega seotud riigi poolt makstavaid hüvitisi ja toetusi, sealhulgas ema vanemahüvitist. Kahele vanemale on kokku ette nähtud 605 kalendripäeva vanemahüvitist.
- Hüvitise saamise lisatingimuseks on isapuhkuse perioodi märkimise kohustus töötamise registris.
- Isal on õigus saada isapuhkust 30 kalendripäeva ulatuses ühes osas või osade kaupa ajavahemikul 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Tööandjal on õigus keelduda isapuhkuse andmisest lühema kui seitsme kalendripäeva pikkuse osana.
- Võrreldes kehtiva regulatsiooniga laieneb ka isa täiendava vanemahüvitise saajate ring. Sellist vanemahüvitist võib saada nii lapse bioloogiline isa, lapsendaja, eestkostja, hoolduspere vanem, ema abikaasa, registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses. Arvestus on aga lapse põhine. See tähendab, et kui lapse bioloogiline isa on 30 kalendripäevast 15 päeva ära kasutanud, siis sama lapse eest on õigus veel 15 päevale näiteks lapsendajal. Seega tuleb puhkust vaadata sihtrühma üleselt lapse keskselt.
Isapuhkuse kannete tegemine töötamise registrisse on tööandjale lisakulu. Seetõttu kutsume kaasa mõtlema, kas sellisele protsessile on ka alternatiive, näiteks töötaja teeb kande ise töötamise registrisse ja tööandja ainult kinnitab või teeb töötaja ise taotluse sotsiaalkindlustusametile, kes saadab andmed töötamise registrisse ja tööandja kinnitab kande.

Sotsiaalkindlustusamet on pakkunud kolm alternatiivi isapuhkuse haldamiseks

Variant A: Lapsevanem soovib jääda puhkusele ja teavitab sellest kõiki tööandjaid. Tööandja teeb isa (või mõne muu hüvitise saaja) taotluse alusel ise kande töötamise registris (TÖR-is). Sotsiaalkindlustusamet (SKA) saab TÖR-ist vastava info ja kontrollib toetuse tingimusi. Probleemide korral teavitatakse taotlejat. Positiivse tulemuse korral kinnitatakse taotlus ja tehakse väljamakse.
Variant B: Lapsevanem soovib jääda puhkusele ja teavitab sellest iseteeninduse kaudu SKA-d. SKA kontrollib toetuse tingimusi ja saadab andmed TÖR-i. TÖR teavitab tööandjat, kes vaatab andmed üle ja kinnitab/tühistab puhkuse liigi. Positiivse tulemuse korral teeb SKA väljamakse.
Variant C: Lapsevanem soovib jääda puhkusele ja teavitab sellest TÖR-i. TöR saadab info tööandjale, tööandja paneb TÖR-i kinnituse. Pärast seda saadab TÖR info SKA-le. SKA hakkab menetlema ainult positiivseid taotlusi, mitte neid, millest tööandja on keeldunud.
SKA selgitustega erinevate lahenduste puhul saate tutvuda SIIN.
Allikas: Eesti Kaubandus- Tööstuskoda

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.11.24, 17:36
Kuidas täpse tööajaarvestusega aja- ja rahapõletamist vältida?
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele