Kas vajame toeks tööpsühholooge?

Sedalaadi mõtted võivad sähvida töövõtjate ja tööandjate peades või arutletakse nende üle omavahel, kui ettevõttes on vältimatuid ümberkorraldusi. Majanduskonjuktuur, tootmisvahendid, seadused, maksud, keskkonnanõuded, tarbimisharjumused, klientide vajadused jms muutuvad ja nendega peab arvestama. See tähendab ka väiksema või suurema amplituudiga maavärinaid ettevõtetes ja kaasnevaid muudatusi, mis võivad tekitada ärevust, stressi, hirmu ja pingeid nii kolleegide kui juhtide vahel. Küsimusi ja süüdistusi, mida ei ole lihtne lahendada ilma kolmanda, neutraalse pooleta, kelleks on enamasti eriharidusega psühholoog. Tema püüab erinevaid olukordi mõistetavaks seletada ja selgitada. Ajendada inimesi nägema ja mõistma ka teise poole seisukohti, hoiakuid, mõtteviisi ja vajadusi.

Kui õppeasutustes töötavad koolipsühholoogid ja sotsiaalpedagoogid, siis ehk vajatakse suuremates ettevõtetes tööpsühholooge, kes aitaksid pinge- ja kriisiolukordi lahendada? Oleksid nii töövõtjatele kui tööandjatele toeks hetkedel, mil omaenese tarkusest ei piisa ja tuleks kaasata neutraalse hoiakuga vahendaja, kellega umbsõlmi arutada ja harutada, et õhkkond tööl oleks meeldiv ja emotsionaalse lisapingeta.

„Usun, et tööpsühholoogi on vaja. Olen ise sellele viimastel aegadel palju mõelnud. Eesti tööstusettevõtetes on hetkel väga murrangulised ajad. Kulubaas ja tööjõupuudus on pannud ettevõtted olukorda, kus tuleb väärtusahelas edasi liikuda kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste poole või järgmise viie aasta jooksul „pood“ kinni panna. Töötajatele on emotsionaalselt rasked mõlemad olukorrad.

Oleme Welmetis viimase kolme aasta jooksul investeerinud üle ühe miljoni euro ning alates eelmise aasta septembrist spetsialiseerunud ainult tigude ja tigukonveierite projekteerimisele ning tootmisele. Väärtusahelas kõrgemale liikumine on väga raske. Tipu pool jääb ruumi aina vähemaks ja hapnik hõredamaks.

Koos keerulisema ja kallima toodanguga lähevad riskid suuremaks. Risk ja marginaal on omavahel otseselt seotud. Mida suurem on risk ja vastutus, seda paremat hinda on turg nõus maksma. Tumedamaks pooleks on, et iga eksimuse hind muutub aina kõrgemaks.

Näiteks, kui ettevalmistuslukksepp puurib roostevabast terasest torusse augu valesse kohta, siis võib eksimus ettevõttele maksma minna terve töölise kuupalga või enamgi. Lisaks lööb selline eksimus sassi tootmisplaani, sest tuleb uus toru tellida. Roostevabast torude tarneaeg on väga pikk. Tulemuseks võib olla meie tellimuse hilinemine kliendile, sealt edasi mainekahju ja võimalikud leppetrahvid.

Keerulisel muudatuste ajastul kipuvad suhted ja suusad tippjuhtkonna, keskastme juhtkonna, spetsialistide ja tootmistöölistega väga tihti risti minema. Kuna see on n-ö ühendatud anumate süsteem, kus tippjuhtkond ei saa hakkama ilma tootmistöölisteta ning tootmistöölised ei saaks oma tööd teha ilma spetsialistideta (tehnoloogid jms), siis ongi pahatihti platsis keerulised olukorrad. Muudatuste ajal on eksimused mõistetavad, aga tippjuhtkond (meie kontekstis omanik ehk mina) ei soovi neid eksimusi lõputult kinni maksta.