Meeskonnakoolitustel tekib alatihti väiksem või suurem diskussioon meeskonnaüritustest osavõtu teemal. Mille alusel või kaudu inimeste vahel meeskonnatunne tekib? Olemuselt küll triviaalne küsimus, aga päris keeruline on sellele vastata.
- Koolitaja Kaido Pajumaa käsitleb meeskonnaüritustest osavõtu aktiivsust
Patrick Lencioni kirjutab oma hittraamatus „5 Dysfunctions of a Team”, et ühel hetkel võib meeskond jõuda punkti, kus inimesed enam sellesse meeskonda ei usu ega soovi enam selle aktiivsed liikmed olla. Jah, formaalselt peavad nad ikkagi selle liikmed olema (sest nad kuuluvad ju struktuuri järgi sellesse osakonda), aga emotsionaalselt on nad end tegelikult lahti ühendanud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Hiljuti sattusin lugema üht artiklit juhist, kes juba alguses rõhutas, et temal ei ole alluvaid, vaid meeskond. See kõnetas mind ja pani mõtlema. Tundub, et meie ühiskond on jõudnud ilusate sõnade ajastusse. Mõtlen selle all eelkõige võimalust meedia ja sotsiaalmeedia kaudu sõnu võimendada, samal ajal nende eest vastutust võtmata.
Muutunud tööjõuturu olukorras ei saa pidada talendijahti ainult suurepärastele oskustele, vaid aina enam mängivad rolli hoiakud. Praegusel väljakutseid pakkuval tööturul uute töötajate leidmisest räägivad Elisa personalitiimide juhid Sigrid Mõisavald ja Riina Ilves.
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.