Hoolimata poolte sisulisest üksmeelest pole töötukassa, tööandjate ja ametiühingute esindajad jõudnud lõpliku kokkuleppeni, mistõttu jätkuvad arutelud täna pärastlõunal, teatati töötukassast.
- Sotsiaalminister Tanel Kiige juhitud kõnelused töötukassa abimeetmete kohta peavad saama lõpplahenduse, kui soovitakse, et ettevõtjate kaua oodatus lahendus saaks homme valitsuse heaks kiidu. Foto: Liis Treimann
E-koosolek tööturu poolte vahel algas eile hommikul kell 9. Keskpäevaks oli töötukassa, tööandjate ja ametiühingute koosolekul kokku lepitud, et töötukassa katab eriolukorra tingimustes viiruse tõttu tööta jäänud, kuid mitte koondatud töötajate töötasu, mis oleks võrdne haiguslehe ajal makstava summaga ehk 70% ulatuses tavapärasest töötasust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Keskpäevaks oli töötukassa, tööandjate ja ametiühingute koosolekul kokku lepitud, et töötukassa on valmis katma viiruse tõttu tööta jäänud töötajate töötasu, mis oleks võrdne haiguslehe ajal makstava summaga ehk 70% ulatuses tavapärasest töötasust.
Tööinspektsioon kutsub tööandjaid üles järgima Terviseameti soovitusi seoses COVID-19 leviku tõkestamisega. Töökohal tuleb kasutada desinfitseerimisvahendeid, riskipiirkonnast saabunutel tuleb soovitada jääda kaheks nädalaks koju ja hoolega oma tervist jälgida. Töötingimuste muutmisega peavad mõlemad pooled nõus olema.
Olukorras, kus töömaht on vähenenud ettenägematute ja tööandjast mitteolenevate põhjuste tõttu, s.t töötajatele pole võimalik enam kokkulepitud mahus tööd anda ning tööandjal ei ole võimalik ka kokkulepitud töötasu maksta, kuna rahalisi vahendeid pole enam piisavalt, võib tööandja töötaja töötasu ühepoolselt vähendada.
Koroonaviiruse levikuga on suur hulk ettevõtteid ja asutusi läinud üle kaugtööle. Kuidas aga korraldada firmasisest infovahetust ootamatult hajutatud töötajate korral? Kuidas tagada andmete turvalisus? Kuidas end distsiplineerida ja motiveerida kodus töötades?
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.