Tallinki personalidirektor Vahur Ausmees: tulevad arutelud, kas viiepäevast kontorinädalat on enam tarvis

Tööstuselektroonikat tootva ettevõtte Enics Eesti personalijuht Eveli Punnison ütleb, et tootmises ei ole kriisiajal suuri töökorralduslikke muudatusi tehtud. Töötajatele, kes kardavad mingil põhjusel tootmisesse tööle tulla, on võimalus kasutada puhkust või võtta haigusleht.

Playtechi personalidirektor Triin Sikkali sõnul on eriolukord Playtechile olnud kui reaalsuskontroll, kas suudetakse viivitamatult kolida rohkem kui 600 töötajaga ümber kodukontorisse ja säilitada seal nii töine produktiivsus kui tiimitunne. Nüüd, mil päriseluline õppus on edukalt läbitud ja eeldatav eriolukorra lõpp on silmapiiril, saab rääkida esimeste töötajate naasmisest kontorisse ja paindlikumast töökorraldusest tulevikus.

Kinnisvarahooldust pakkuv SOL Baltics on praegu olukorras, kus riigi abipaketid ei aita, mistõttu tuleb kriisiga toimetulekuks oma töötajate tööd ümber korraldada, töötasusid vähendada ja koondada. Töö tähendus on aga sootuks muutunud, ütleb ettevõtte personali- ja kvaliteedijuht Evely Gorobinski.

„Peamiseks raskuseks pean praeguses eriolukorras seda, kuidas tööandjana teha kõik mis võimalik, et minu töötajad püsiksid terved ja peaksid vastu ka järjest rohkem esile kerkivale emotsionaalsele pingele,” ütles Coop Panga personalijuht Janika Valliste.

Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.