Tuuliki Poom: standardsemaid personaliprotsesse hakatakse digitaliseerima ja automatiseerima

Samm-sammult hakatakse väärtuspakkumisi üle vaatama. Kui praegu tööportaale vaadata, siis kuulutuste peal on ikka ühisüritused, lahe kontor, võimalus töötada kodus jms. Viimane oli kuulutustel mõni kuu tagasi ju hoopis teise väärtusega, ütleb Funderbeami personalijuht Merje Kärner intervjuus.

Ühegi töötaja väljavaateid ega kaasatust ei tohiks piirata asjaolu, et ta eelistab osaleda meeskonnatöös virtuaalselt, kirjutab Lindström Eesti ja Läti regiooni asepresident Kadrian Jaagund, tuginedes oma töökogemusele koroonaviiruse ajal.

Tööjõuturul on näha muutusi ja on tunda majandussurutise või juba ka kriisi hõngu, vähemalt oskustööliste seas, arvab Saku õlletehase juhatuse liige Jaan Härms. „Kuulutustele laekub väga palju sooviavaldusi, mida viimastel aastatel ei ole olnud, aga samas ei saa praegu öelda, et kandidaatide arv oleks siiski hüppeliselt kasvanud.ˮ

Valio personalidirektor Moonika Meltsa räägib, et selleks, et töötajad tunneksid tööandja tuge ja ennast tööl olles turvaliselt, võeti ettevõttes kriisiajal kasutusele uus inimeste juhtimise mudel, mida kutsutakse hübriidstrateegiaks. Mis see tähendab ja millest mudel koosneb?

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.