„Võrdlemisi madalat erialasel tööl jätkamise protsenti võib põhjendada mitme asjaoluga: üks põhjus võib olla näiteks soov tegeleda ettevõtlusega, millest unistab umbes kolmandik Eesti noortest. Teisalt võib olla raske leida erialast tööd või praktikat ja seega teha oma tulevase erialaga reaalset tutvust, millele viitavad ka uuringutulemused. Samuti teenivad üle kolmandikku praegu töötavatest noortest endale lisa teenindussektoris ja/või ajutisel töökohal ning ka see suurendab nende noorte inimeste osakaalu, kes ei tööta ülikoolis omandatud erialal,“ kommenteeris SEB erasegmendi juht Triin Raudsepp.
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”
Enimloetud
2
3
5
Viimased uudised
Uuring: 46% ettevõtetest plaanib kahe aasta jooksul investeerida AI-sse
Üritused
Hetkel kuum
Vaata, kes pälvisid tänavu kuld-, hõbe- ja pronkstaseme tunnustuse ning keda peeti eritunnustuse vääriliseks!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele