Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Näiteid elust enesest: persoonibrändi müüdid kummutatud
Selleks, et tööandja bränd oleks tugev, on tarvis arendada brändisaadikuid. Seda saavad töötajad teha enda isikliku brändi loomisega, mille ümber on aga tekkinud palju müüte ja mõnele neist siinses artiklis otsa vaatamegi.
Seekordses „Töö ja palgaˮ saates tuleb lähemalt juttu sellest, kas ja kui palju peaksid ettevõtted praegu tööandja brändingu tegevuste peale mõtlema. Kas see on investeering tulevikku või midagi, mille võib praegusel keerulisel ajal tagaplaanile jätta?
Kiire küsitlus 2020. aasta novembris 60 Eesti personalitöötaja hulgas näitas, et 49% uuringule vastajatest on plaanimas tööandja brändinguga jätkata nii nagu varem.
24. aprillil toimus üks tähtsamaid sündmusi tööandja brändingu maailmas. Erinevatest Euroopa riikidest pärit tööandja brändingu spetsialistid said virtuaalselt kokku ning jagasid kuulajatega oma kogemusi, tarkusi ja nõuandeid poolteist tundi kestva veebiseminari vältel.
Lugu elust enesest. Sihtotsingu teel leitud kogenud IT-arendaja läheb ettevõttesse esimesele tööintervjuule ettevõtte värbajaga. Esmase vestluse eesmärk oli kandidaadis edasist huvi äratada ja suurendada motivatsiooni värbamisprotsessiga edasiminekuks, eriti olukorras, kus tööpakkumisega esmane kontakt tuli ettevõttelt.
On palju viise, kuidas ettevõte saab näidata, et hoolib oma töötajatest - alates paindlikust töökorraldusest kuni tööandja hüvedeni. Oleme ilmselt kõik kuulnud ütlust, et töötajad on ettevõtte suurim vara. Kuid kuidas näidata, et see pole pelgalt sõnakõlks?
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.