Näiteid elust enesest: persoonibrändi müüdid kummutatud
Selleks, et tööandja bränd oleks tugev, on tarvis arendada brändisaadikuid. Seda saavad töötajad teha enda isikliku brändi loomisega, mille ümber on aga tekkinud palju müüte ja mõnele neist siinses artiklis otsa vaatamegi.
Seekordses „Töö ja palgaˮ saates tuleb lähemalt juttu sellest, kas ja kui palju peaksid ettevõtted praegu tööandja brändingu tegevuste peale mõtlema. Kas see on investeering tulevikku või midagi, mille võib praegusel keerulisel ajal tagaplaanile jätta?
Kiire küsitlus 2020. aasta novembris 60 Eesti personalitöötaja hulgas näitas, et 49% uuringule vastajatest on plaanimas tööandja brändinguga jätkata nii nagu varem.
24. aprillil toimus üks tähtsamaid sündmusi tööandja brändingu maailmas. Erinevatest Euroopa riikidest pärit tööandja brändingu spetsialistid said virtuaalselt kokku ning jagasid kuulajatega oma kogemusi, tarkusi ja nõuandeid poolteist tundi kestva veebiseminari vältel.
Lugu elust enesest. Sihtotsingu teel leitud kogenud IT-arendaja läheb ettevõttesse esimesele tööintervjuule ettevõtte värbajaga. Esmase vestluse eesmärk oli kandidaadis edasist huvi äratada ja suurendada motivatsiooni värbamisprotsessiga edasiminekuks, eriti olukorras, kus tööpakkumisega esmane kontakt tuli ettevõttelt.
HR tarkvara peetakse sageli vaid HR osakonna asjaks, millesse teised organisatsiooni osad peaaegu ei puutu. See arvamus on aga tänu iseteenindusportaalidele nüüdseks aegunud. Töötajate iseteenindus HR tarkvaras on osa personalihalduse töövoost – uus suhtluskanal tööandja ja töötajate vahel, mis kaotab kõigi osapoolte jaoks ära hulga aeganõudvaid manuaalseid tegevusi.