• 18.02.21, 08:00

Ohutus ja tervis tööl on igaühe igapäevane mure ja hool

Neile, kes väidavad, et tööohutus on kõrvaline ja mõttetu, riskivad paljuga – selle puudumine võib rängalt maksma minna.
Ohutus ja tervis tööl on igaühe igapäevane mure ja hool
  • Ohutus ja tervis tööl on igaühe igapäevane mure ja hool Foto: Unsplash
Tööpäevad on sageli täis kiireloomulisi ülesandeid. Kui tööasjad laabuvad, ei pöörata kuigi palju tähelepanu sellele, mis olukorras on töökeskkond. Kuni midagi ei juhtu, võivad tunduda ohutu ja tervislik töökeskkond kõrvalise teemana, sest levinud on arvamus, et kontor on töö tegemiseks ohutu ja kindel koht, mis seal ikka juhtuda saab. Peale selle arvavad töötajad tihtilugu, et töötervishoiu ja -ohutuse eest hoolitsemine on pigem juhtide ülesanne.
Need on eksiarvamused – ohutus ja tervis tööl on igaühe igapäevane mure ja hool.
Ettevõtte suurim vara on töötajad, kes tunnevad end turvaliselt ning teevad oma tööd hoolsalt ja tõhusalt. Seega peab tööandja tagama, et inimesed oleksid oma tööülesannetele vastavalt koolitatud ja tööga seotud ohtude eest kaitstud.
Tavaliselt lahendab tööandja selle nii, et tööle asuvale inimesele antakse lugeda ports pabereid ja suuniseid – ilma nendega tutvumata ei tohiks töölepingut allkirjastada. Ent kui paljud inimesed teie organisatsioonis mäletavad mõned kuud hiljem, mis töötervishoiu ja -ohutuse juhistes kirjas oli? Kas teie organisatsioonis pikemalt töötanud inimesed oskavad öelda, millised ohud on kontoris töötades? Kas nad teavad, kuhu pöörduda, kui ilmnevad puudujäägid? Kas teie kolleegid teavad, kuidas toimida hädaolukorra puhul?
Tööohutuse juhised antakse tutvumiseks tihti üksnes uutele töötajatele, kuid ka juba staažikad töötajad vajavad võimalust oma teadmisi värskendada. Tööohutuse tagamiseks on väga oluline töötajate teadlikkus ja hoiakute kujundamine – selleks on vaja mõelda kaasa, analüüsida enda käitumist ja kaaluda läbi erinevad valikuvariandid. Pika tekstifaili läbilugemine tavaliselt soovitud tulemust ei anna.
Selleks, et kõigil teie töötajatel oleksid olemas need teadmised, on suureks abiks e-kursus „Töötervishoid ja tööohutus kontoritöötajale”. Igaüks saab läbida selle kursuse omas tempos ja vabalt valitud ajal. Kursuse kestus on 45 minutit ja seda ei pea ühekorraga järjest läbi tegema. Kursus sobib nii neile, kes on äsja tööle asunud kui ka mäluvärskenduseks neile, kes organisatsioonis juba töötavad.
Vaata e-kursuse „Tööohutus ja töötervishoid kontoritöötajale” kohta lähemalt SIIT.

Seotud lood

Uudised
  • 15.02.21, 05:23
COVID-19 käsitlemine töökeskkonnas: nipid, mida kirjutada riskianalüüsi ja tegevuskavasse
COVID-19 levik on paljudes ettevõtetes töökorraldust täielikult muutnud. Selgitame, miks on koroonaviirus töökeskkonna ohutegur ning mida tööd ümber korraldades silmas pidada.
Uudised
  • 08.02.21, 06:00
Tööandja uued kohustused seoses töötervishoiu ja tööohutusega
Riigikogu võttis 9. detsembril 2020 vastu Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, et muuta töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Suuresti haigushüvitise tähtaja muudatuste varjus muudab uus seadus suuremaks tööandja ja töötaja vastutuse määra töökeskkonnas. Seaduse jõustumisega pannakse lisakohustused nii tööandjale kui ka töötajale (sh teenuseosutajale).
Uudised
  • 17.02.21, 07:13
Mida peaks teadma töökoormusest?
Me kõik soovime elada pikalt ja tervelt. See, kuidas tööelu jooksul töötame, mõjutab meie elukvaliteeti märkimisväärselt. Sobiv töökoormus hoiab tervist ja tegutsemisvõimet, samas liiga suur või hoopis liiga vähene koormus võib seda halvendada. Millist koormust tuleb tööelus jälgida ja tarvidusel n-ö parajaks timmida?
Uudised
  • 16.02.21, 11:11
Mida teha, kui töötaja ei kasuta isikukaitsevahendeid?
Kas tööandja saab sundida töötajat kasutama isikukaitsevahendeid ja seda olenemata olukorrast? Asja selgitab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.
  • ST
Sisuturundus
  • 25.09.24, 18:05
Ajateenistuse läbinud töötajad teenivad aastas ligi 2500 eurot rohkem ning on kõrgema stressitaluvusega
Statistikaamet viis reservväelaste seas läbi uuringu*, mille tulemusena selgus, et ajateenistuse läbinud meesterahvas teenib mediaanpalgas 207 eurot kuus rohkem kui tema eakaaslane, kes ajateenistust läbinud pole. Aasta lõikes tähendab see seda, et mediaanpalga arvestuses teenib reservväelane 2484 eurot rohkem.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele