Aasta värbaja Kristel Kraag: värvatav pole nõrgem pool
Aasta värbajaks valitud Kristel Kraag on käinud aeg-ajalt ise mõnel töövestlusel lihtsalt sellepärast, et ennast töiselt vormis hoida ja tunnetada, mis tunne on olla vastasrollis. Kandidaadina on ta kogenud, et tööle soovijat peetakse sageli nõrgemaks pooleks, kuigi see ei peaks nii olema.
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) värbaja Kristel Kraagi tee värbamiseni on olnud heas mõttes käänuline. Õppides Kopli kunstikeskkoolis, mõtles ta hoopis nahakunstnikuks saamisest. „Sisseastumisavalduse sai viia korraga ühte kooli, aga mul oli kaks valikut: toonane peda ja ERKI. Peda katsed olid varem ja sain sisse käsitöö- ja kunstiõpetaja erialale,” räägib ta. Koolis õpitud viie aasta jooksul läbis Kristel kaks lisaeriala – andragoogika ja informaatika. „Informaatikast saigi minu jaoks uks infotehnoloogia maailma, kuigi see oli veel üsna algeline, alles ju tulid esimesed meiliaadressid jms. Aga õppida oli siiski väga põnev,” nendib ta.
Seotud lood
Coop Panga personalijuht Janika Valliste ütleb, et tal on tööelus väga vedanud nii juhtide kui ka valdkondadega. Janika on töötanud ja töötab praegugi juhiga, kes tõepoolest hoolib inimestest, on toeks talle kui personalijuhile, usaldab ja annab vabaduse tegutseda.
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) personalijuhti Elina Orumaad innustab oma töös eelkõige strateegilise personalijuhtimise sünergia asutuse juhtimisega. RIA-s on tal vabadus mõelda ja teha ning kokkulepped on kiired ja selged.
Juhtimistarkvara SinuLab arendusjuht Maarit Vabrit-Raadla on põline tallinlanna, kes on õppinud erinevatel erialadel ja pidanud mitut ametit, kuni jõudis enda jaoks kõige südamelähedasemani.
Perforce Software’i personalipartner Gerli Jõgi tunnistab, et teda käivitavad kannapöörded. „Mulle meeldivad väga muutused ja murrangud strateegias, sest need teevad personalijuhtimise põnevaks,” ütleb ta.
Suurima arvu tööpakkumisi leiad CV.ee tööportaalist – kinnitavad 2025. aasta värsked andmed.
Enimloetud
4
Esimese lapse eest 10 000, neljanda eest 30 000 – niimoodi maksab Kaamos peretoetust!
Viimased uudised
Esimese lapse eest 10 000, neljanda eest 30 000 – niimoodi maksab Kaamos peretoetust!
Üritused
Hetkel kuum
Erisoodustusmaksu vaba 400 eurot | Enamikul vanast harjumusest vaid sporditoetus, aga valik väga lai
Vaata hinnavõrdlust - riiklik vs tööandja tervisekindlustus
Mis valdkonna töötajad on kõige suuremas läbipõlemisohus?
Kontoritöötajate suurema produktiivsuse müüt purustatud
Pankurihärradel naiskolleegidest 25% kõrgem palk
Tööandjad ei taha avalikustada palgavahemikke nagu eurodirektiiiv ette näeb
Üle Eesti hukkus mullu tööülesandeid täites 14 inimest.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele