Uurime, millised hariduse ja teadusega tegelevad ettevõtted maksid 2021. aasta 1. kvartalis oma töötajatele kõige suuremat palka. Värsketes tulemustes on kirjas alates viie töötajaga 100 ettevõtet, mis on reastatud suurima keskmise brutokuupalga järgi. Esikohal asetsev ettevõte maksab oma töötajaile üle 4000 euro suurust brutopalka.

- Eelkõige pakiroboteid valmistav Starship Technologies OÜ on hariduse ja teaduse parimate palgamaksjate edetabelis 3. kohal.
- Foto: Raul Mee
Oluline on märkida, et palgatabeli esiotsa mõjutavad tugevalt ka koroonakriisist tingitud koondamised ja struktuurimuudatused, mida nii mõneski ettevõttes ette on tulnud. Näiteks kui ettevõtte keskmine palk on palju tõusnud, aga töötajate arv vähenenud, võib keskmine palk sisaldada ka koondamistasusid või tähendada seda, et ettevõttes on struktuuri muudetud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uurime, millised kinnisvarafirmad maksid 2021. aasta 1. kvartalis oma töötajatele kõige suuremat palka. Värsketes tulemustes on kirjas alates viie töötajaga 100 ettevõtet, mis on reastatud suurima keskmise brutokuupalga järgi. Esikoha haaranud ettevõte maksab oma töötajaile üle 7000 euro suurust brutopalka.
Uurime, millised tervishoiuettevõtted maksid 2021. aasta 1. kvartalis oma töötajatele kõige suuremat palka. Värsketes tulemustes on kirjas alates viie töötajaga 100 ettevõtet, mis on reastatud suurima keskmise brutokuupalga järgi. Esikoha haaranud ettevõte maksab oma töötajaile üle 4000 euro suurust brutopalka.
Uurime, millised kaubandussektori ettevõtted maksid 2021. aasta 1. kvartalis oma töötajatele kõige paremat palka. Värsketes tulemustes on kirjas alates viie töötajaga 150 ettevõtet, mis on reastatud suurima keskmise brutokuupalga järgi. Esikoha haaranud ettevõte maksab oma töötajaile ligi 10 000 euro suurust brutopalka.
Andmed värskendatud
Äripäeva Infopank on pannud kokku värsked tulemused suurima töötaja arvuga ettevõtetest, kes on tänavu 1. kvartalis töötajatele kõige rohkem palka maksnud. Esikümne seas leidub organisatsioone nii ehitus-, info ja side kui ka veonduse ja laonduse sektorist.
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.