Kas tahtlikult või mitte, igatahes ütles minister Andres Sutt eelmisel nädalal avalikult välja, et riik plaanib võõrtööliste Eestis töötamist lihtsamaks teha. Kuigi ministri sõnad on kõlanud, hoiavad plaani ettevalmistavad ametnikud detaile aga kiivalt endale.

- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Suti sõnul peab oskustööjõu värbamine välismaalt olema paindlikum. Ühe ettepanekuna kaalutakse suure tööjõuvajadusega ametikohtad tõsta sisserände piirarvust välja. Foto: Erik Prozes
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt andis nädalapäevad tagasi Delovõje Vedomosti korraldatud konverentsil mõista, et lühiajalise tööviisaga töötajatele võiks võimaldada Eestis viibimise aja pikendamist kuni kahe aasta võrra, kui töösuhte osapooled on käitunud seaduskuulekalt.
Kui praegu saab ettevõtja võtta endale välismaalt töötaja – kellele maksab Eesti keskmist palka – üheaastase tööviisaga, pärast mida peab töötaja Eestist lahkuma, siis praegu töötavad ministeeriumid välja ettepanekut luua kuni kaheaastase kehtivusega elamisluba töötamiseks, mida antaks sisserände piirarvu arvestuse väliselt. Sellisel juhul saaks kolmandast riigist pärit töötaja Eestist lahkumata siin viibida kolm aastat: üks aasta lühiajalise tööviisaga ning kaks aastat loodava elamisloaga.
Rohkemaid detaile, milline plaan täpsemalt on, millal ja kellele see jõustub, pole aga praegu võimalik teada saada, sest selgub, et ministeeriumid alles põrgatavad ideed ühest majast teise.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
PARE tegevjuht Mailis Neppo tõdeb, et lühiajalise tööviisaga viibimise aja pikendamine on ettepanek, mida PARE liikmed toetavad. Ühing on valmis aitama kaasa vajalike mõjuhinnangutega tööandjate vaatest, et otsustusprotsessi kiirendada.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda saatis Siseministeeriumile arvamuse seoses 2022. aasta sisserände piirarvu kehtestamisega. Sisserände piirarv on 1311 inimest, mis on ka maksimumsuurus, mida välismaalaste seadus võimaldab kehtestada. Koda tõi arvamuses välja, et Eesti ettevõtjate üks peamine murekoht on jätkuv ja süvenenud kvalifitseeritud tööjõu puudus ning sisserände piirarvu regulatsioon ei aita seda probleemi kuidagi leevendada.
Eestit kimbutavas tööjõupuuduses peavad idufirmad talentide otsimisse ja värbamisprotsessi panema eriliselt palju auru. Strateegiad erinevad ettevõtteti, end kõiki ühendab üks – vaja on leida just need õige töötajad ja vaja on neid leida kõigil. Kuidas orienteeruvad värbamismaailmas Eesti idufirmad, uuris portaal foundME.
III kvartalit iseloomustavad ühelt poolt tellimuste kasv, teisalt pitsitab tugev tööjõupuudus. „Töösturite arenguplaane kärbib palgasurve, koroona ajal tegevuse peatanud turismi- ja toitlustuskohtade endised töötajad on liikunud teistesse sektoritesse,” võttis olukorra kokku tööjõurendi- ja värbamisettevõtte Finesta tegevjuht Pasi Harttunen.
Sadama lähedal Porto Franco kvartalis asuv Skandinaavia disaini ja hõnguga Citybox Tallinn hotell pakub külalistele kontaktivaba teenust, mis muudab majutuse kiireks ja mugavaks ning võimaldab taskukohast hinda.