6 suurimat kaugtöö katsumust – Eesti Keele Instituudi kogemus

Hübriidtöö, mis on distantstöö ja kontakttöö kombinatsioon, on uus ärireaalsus, näitavad Microsofti uuringud. Üle 70 protsenti töötajatest soovib säilitada kaugtöö võimaluse. Äriotsuste langetajatest 66 protsenti kavatseb füüsilised kontoriruumid ümber kujundada, et need sobiksid paremini hübriidtöö keskkonnaga. Trend on selge: suur paindlikkus ja hübriidtöö määravad pandeemiajärgsed töökohad.

Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemuste pagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.

Kaks inimest viiest peavad tööandja valikul oluliseks teguriks võimalust töötada kodust ja seda peetakse tööandja puhul väga suureks eeliseks, selgus personaliteenuseid pakkuva ettevõtte Randstad korraldatud rahvusvahelisest 2021. aasta tööandja brändi uuringust.

Kaugtööst on viimasel ajal kirjutatud hulganisti artikleid, neis leiab erinevate organisatsioonide jaoks palju ühist, aga ka erinevusi. Need sõltuvad tavaliselt ettevõtte tegevusharust, sellest, kui suures mahus kaugtööd on võimalik teha, aga oluliseks mõjutajaks on ka organisatsiooni- ja juhtimiskultuur. Kas kultuur on pigem autoritaare ja kontrollikeskne või baseerub kõrgel töötajate usalduse ning enesejuhtimise tasemel? SEB juhtimiskultuuri iseloomustab pigem viimane.

„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”