Organisatsioonide riskianalüüsi dokumente uurides pole pandeemia mitte midagi uut, kuid leevendusstrateegiat kujundades pole selle riski realiseerumise tõenäosust siiani kuigi suureks peetud ega võimalikku kestust aastatepikkuseks hinnatud. Seda oli seni hinnatud pigem võimaliku kriisina, mille algus ja lõpp on nähtavas tulevikus.

- Sandra Dauksienel jätkub raamatu "The Burnout Epidemics" kohta ainult häid sõnu ja nii mõnegi soovituse on ettevõte juba ka oma töökultuuri integreerinud.
- Foto: Philip Morris International
Varem ei peetud pandeemiat kunagi uueks võimalikuks normaalsuseks, kuid 2020. aasta pandeemia osutus meie elu- ja töökeskkonna jaoks uueks suuremahuliseks pöördepunktiks, mida võiks võrrelda lausa Victoria ajastu industrialiseerimisprotsessiga. Kas teadmatus pandeemia lõpp-punkti ja juba toimunud muutuste kestuse suhtes peaksid olema meie kõigi jaoks olulisimad lähtepunktid, et mõista, kuidas korraldada oma elu ja tööd nüüdsest nii, et see oleks jätkusuutlik.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Meist igaüks on olnud koosolekul, kus slaidid vahetuvad, inimesed istuvad ümber laua, aga mõtted ei liigu. Midagi justkui toimub, kuid info kohale ei jõua. Sageli pole küsimus selles, mida tehakse, vaid kus seda tehakse – keskkond mõjutab meid rohkem, kui tunnistada tahame.