Igaüks meist võiks võtta vastu väljakutse analüüsida oma alkoholitarbimist, seda piirata ja pausile panna, nagu soovitas täna lõppev kampaania „Septembris ei joo”. Kuid alkoholi tarbimine ja sellest tulenevad tervisekahjud pole koormaks ainult üksikisikutele, vaid kogu ühiskonnale. Ka tööandjatel on palju võimalusi toetada seda, et töötajad valiksid tervislikuma stressi maandamise viisi, kirjutab Qvalitase töö- ja organisatsioonipsühholoog Riina Telling.
Töö- ja organisatsioonipsühholoog Riina Telling soovitab alkoholiga peo asemel hoopis loodusesse minna.
  • Töö- ja organisatsioonipsühholoog Riina Telling soovitab alkoholiga peo asemel hoopis loodusesse minna.
See, kui palju me otsustame alkoholi tarvitada, on paljuski isiklik otsus. Teisalt teame, kui palju meid mõjutavad sotsiaalsed olukorrad, nendega seotud tavad, normid ja kirjutamata reeglid. Lõppev „Septembris ei joo” kampaania andis kindlasti hea lükke analüüsida alkoholi tarvitamise isiklikku vastutust ja miks mitte otsustada ka karskemat eluviisi kasuks edaspidi. Nüüd, kui ees seisab jõulu- ja aastalõpupidude ideede korje, tasuks mõelda, millisena näeme alkoholi rolli töökeskkonnas.
Tööealine elanikkond veedab arvestatava aja oma ööpäevast töötades, olgu selleks füüsiline kontoriruum või virtuaalne koostööplatvorm, kus tööandja juhtimisel järgitakse kokkuleppelisi reegleid, kujuneb suhtluskultuur ja käitumistavad. Seejuures tuleb iga töötaja tööle oma „seljakotiga” – oma harjumuste, kogemuste, minevikuga.
Mida näeme silme ees kangastumas, kui mõtleme firmapidudele, motivatsioonipäevadele, meeskonnaüritustele? Julgen oletada, et enamasti kujutleme sündmust, kus on keskel kohal alkoholi tarbimine, ehk isegi purjutamine. Heal juhul võib tõepoolest kollektiiv suuta hetkekski pingeid vähendada, halval juhul viib kolleegidega purjutamine piiride ületamise, piinlike seikade ja koguni tülideni. Seda tuleb ette töövaldkonnast olenemata, paljudel meist võib olla sarnaseid kogemusi.
3. Käitumise muutmine viib suhtumise muutumiseni. Uuringud näitavad, et juba kujunenud hoiakute muutmine võib osutuda väga keeruliseks. Hoopis lihtsam on alustada käitumisest ja selle kaudu jõuda hoiakuteni. Võib-olla olete täheldanud, kui sageli tuleb üritustel alkoholist keeldumist põhjendada? Mõnikord on ehk tundunud lihtsamgi klaas lihtsalt vastu võtta … See seab töötajad omamoodi lõksu, kus keeldumine ei ole norm. Ometigi võiks olla veiniklaasist normaalne loobuda ka siis, kui tingimata ei olda autojuht või lapseootel. Selliseid küsimusi on soovitatav igal juhul vältida ja piirata selliseid reaktsioone ka kollektiivis.
Kui tööandja siiski arvab, et alkohol võiks sündmuse menüüsse kuuluda, siis tasub ikkagi leppida kokku mõnes käitumistavas. Esiteks, et pidev teiste eest klaaside täitmine pole hea mõte. Teiseks piirata menüüd lahjemate jookidega ja veenduda, et joogiks on saadaval ka vett. Kolmandaks, teha tähtsündmuseks toit ja mitte alustada alkoholi tarvitamist enne, kui kollektiiv on nautinud suupisteid või õhtusööki. Kui kõht on täis, ei imendu alkohol nii lihtsasti.
See, et õpime tähistama, pidutsema ja pingeid vähendama ka ilma alkoholita, on oluline ka tööelus. Julgustan kõiki tööandjad mõtlema, millised tegevused võiksid töötajate tervist ja hakkamasaamist parimal viisil toetada. Töökeskkonnas võiks meid liita mõnusad meeskondlikud tegevused ja koos millegi loomine, mitte alkoholiga vürtsitatud piiripealsed olukorrad.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele