5 juhtimispõhimõtet, mida erioperatsioonide üksustelt õppida

Sedasi võib mõni lisatund projekti alguses, mida kasutasime aruteludeks, hoida kokku päevi hilisemates etappides. Kõige olulisem on see, et plaan saab meeskonna omaks ja nii tahavad nad ka tõestada, et neil oli õigus, ning nad panustavad maksimaalselt, et see olekski edukas. Palju lihtsam on pärast öelda „See oli juhi plaan ja ma teadsin algusest peale, et see ei tööta“ kui „Mina planeerisin valesti“ või „Mina ei suutnud enda plaani ellu viia“. Loodetavasti ei ole teie valdkonnas inimeste elud pidevalt ohus, aga sellegipoolest tahab igaüks kaasa rääkida, kuidas ja mida nad teevad. Andke neile selleks võimalus!

Ka see põhimõte on aastakümneid või isegi aastasadu vana ning saavutanud põhilise kuulsuse ilmselt USA kindralite ja presidentide kaudu. Pean siiski oluliseks välja tuua, miks see igas valdkonnas tähtis ja kasutatav on.

Lahinguväljal on kõik justkui selge: mul ei ole mõtet liiga palju planeerida, sest tegutseme mõtleva, kohaneva ja mitte kunagi 100% etteaimatava vastase vastu. Ka teisel pool on inimene, kes tahab võita, ja ta teeb kõik selleks, et meid üle kavaldada. Plaanid aga teeme tihti vana või puuduliku info põhjal ja olukord võib muutuda juba enne, kui lahing päriselt algab. Seega eelistame pigem lihtsaid ja paindlikke plaane kui liigset keerukust, mida on raske kohandada uutele olukordadele.

Täpselt samamoodi ei tea me tegelikult ka tsiviilmaailmas lõpuni, mida teevad meie konkurendid, kuidas muutuvad klientide soovid või kuidas mõjutab meid järgmine poliitiline otsus. Ma ei ütle, et hakake tegutsema halbade ja poolikute plaanidega, aga ei ole mõtet ka taga ajada 100% lahendust. Isegi kui arvame, et suudame kõiki riske arvestada ja kõikvõimalikke stsenaariume ette näha, on elul meile alati üllatused varuks. Pigem hakake tegutsema hea lahendusega ja jätke endale rohkem paindlikkust.

Öeldakse ju ka, et elevanti on lihtsam süüa väikeste tükkide kaupa. Ärge kartke teha väikeseid otsuseid ning tegevuse käigus neid pidevalt uuesti ja uuesti teha. Usaldage oma meeskonda, kaasake oma inimesi ja hakake tegutsema 80% plaaniga. Üks juhtimise suurimaid väljakutseid ongi tasakaalu leidmine planeerimise ja tegutsemise vahel ning parima lahenduse leiate loomulikult katsetades.

Tihti tundub, et ei ole hea teha asju liigsete reeglite ja korra järgi, sest see piirab meie vabadust. Paraku näitab kogemus erioperatsioonidest ja ka üldisemalt kaitseväest just vastupidist. Kui tahan olla oma tegevustes ja otsustes võimalikult vaba ja paindlik, pean kõiki igapäevaseid ja standardtegevusi võimalikult kindla süsteemi järgi tegema. Kuhu ma panen oma salved ja laskemoona? Kuidas me reageerime, kui vastane ründab meid ootamatult vasakult? Mida me teeme, sattudes kaudtule rünnaku alla? Mida rohkem tegevusi muutub standardiks ja suudame neid distsiplineeritult ühiselt teha, seda vähem pean nende peale tulevikus mõtlema. Sedasi saan keskenduda uutele olukordadele ja päriselt saavutada keeruliste probleemide korral suurepäraseid tulemusi.

See kehtib nii lahinguväljal, juhtimises kui ka ülejäänud elus. Kui tahan oma ajakasutuses vaba olla, pean tegema olulised asjad distsiplineeritult ja kindla süsteemi järgi ära, mitte kulutama seda ebaolulisele. Kui tahan oma finantsides vaba olla ja saavutada finantsvabadust, pean distsiplineeritult raha kasutama ja tegelema investeerimisega. Täpselt nii on ka juhtimises – kui tahan, et koosolek/projekt/ettevõte õnnestuks, pean sellele määrama eesmärgi ning tegevuskava ja seda ka kõigile õigeaegselt kommunikeerima.

Automatiseerige ja süstematiseerige kõik igapäevased tegevused, mis võimalik, et mitte nende peale aega raisata. Vastasel korral tegelete detailide kooskõlastamisega siis, kui teie kui juhi fookuses peaks olema hoopis uus arengusuund või kriitiline probleem süsteemis. Nagu ikka, on oluline leida tasakaal, aga pigem soovitan siinkohal rohkem süstematiseerida, kui algul vajalik tundub – te üllatute, kui palju rohkem tekib aega ja ressurssi päriselt olulisega tegelemiseks.