Töölepingu seaduses sätestatud hüvitiste süsteem läbis uuenduskuuri

Töölepingu seaduses on ette nähtud hüvitised mitmeteks puhkudeks nii töötaja kui ka tööandja kasuks. Riigikohtu praktikas on neid hüvitisi käsitletud kui kahjuhüvitisi, mille puhul peavad pooled tõendama tekkinud kahju.
Grant Thorntoni õigusnõustaja Merli Kesküla ja noorem õigusnõustaja Anastassia Volmerson
  • Grant Thorntoni õigusnõustaja Merli Kesküla ja noorem õigusnõustaja Anastassia Volmerson
  • Foto: Egert Kamenik
Selline tõlgendus on muutnud hüvitise saamise poolte jaoks keeruliseks ja tihti ebamõistlikult kulukaks ettevõtmiseks, sest vaidlust lahendav organ võib hüvitise suurust muuta, arvestades asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Seaduse algne eesmärk oli hoopis midagi muud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.05.26, 10:16
Riigikaitse tugevus algab tööandjatest, kes oma reservväelasi toetavad ja tunnustavad
Eesti riigikaitse ei tugine ainult kaitseväele, vaid meie kõigi valmisolekule panustada riigi julgeolekusse ühiselt. Selles on eriti tähtis roll kanda reservväelastel, kelle oskused ja valmisolek sõltuvad omakorda sellest, kas neil on võimalik osaleda õppekogunemistel teadmisega, et töökoht ja sissetulek on kaitstud. Just sel põhjusel tunnustab kaitseministeerium neid ettevõtteid ja organisatsioone, kes toetavad reservväelasi sisuliselt ja järjepidevalt, märgisega “Riigikaitsjate toetaja”.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele