Töölepingu seaduses sätestatud hüvitiste süsteem läbis uuenduskuuri
Töölepingu seaduses on ette nähtud hüvitised mitmeteks puhkudeks nii töötaja kui ka tööandja kasuks. Riigikohtu praktikas on neid hüvitisi käsitletud kui kahjuhüvitisi, mille puhul peavad pooled tõendama tekkinud kahju.
Grant Thorntoni õigusnõustaja Merli Kesküla ja noorem õigusnõustaja Anastassia Volmerson
Foto: Egert Kamenik
Selline tõlgendus on muutnud hüvitise saamise poolte jaoks keeruliseks ja tihti ebamõistlikult kulukaks ettevõtmiseks, sest vaidlust lahendav organ võib hüvitise suurust muuta, arvestades asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Seaduse algne eesmärk oli hoopis midagi muud.
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.