Kes juhib sinu elu?
Kas jõuad igapäevatoimetuste kõrval mõtestada seda, milline on suurem pilt – mida ja miks sa teed? Kas suudad jälgida, millest lähtudes teed otsuseid või mis ajendab sind üht või teist viisi reageerima? Kas enne teed ja siis mõtled või suudad enne mõtestada ja siis tegutseda?
Küllap kogeb enamik meist iga päev, et elutempo on kiire. Tihti on vaja erinevate ülesannete vahel oskuslikult žongleerida – pidevalt tuleb ülesandeid prioritiseerida ja jälgida, et oluline ei jääks tegemata. Ilmselt on teha rohkem kui tööpäevas tunde. Järelemõtlemiseks ja mõtestamiseks seetõttu eriti aega ei jäägi. Teisalt, kui palju on meil oskusi ennast kõrvalt vaadata, oma harjumusi ja võimekusi analüüsida ning mõista enda mõju suhetes teistega?
Niisugusel keerulisel foonil, kus puudu võib olla nii ajast kui oskustest, polegi ime, kui vahepeal kaugema sihi kaotame, reageerime ebaadekvaatselt ja teeme otsuseid järele mõtlemata (või hoopis langevad käed võimetult rüppe ja jätame olulised otsused sootuks tegemata). Kindlasti oleks abi aja maha võtmisest. Aga ka puhkuselt naastes sõidab rong endise hooga edasi.
Kuidas siis ikkagi säilenõtkelt rongi peal püsida ja olla seejuures ka juhi kabiinis? Kuidas tegutseda kõigis oma rollides mõtestatult ja läbimõeldult? Siin aitab eneseteadlikkuse kasvatamine. Eneseteadlikkuse olulisust tänapäevases väljakutseid ja kiireid muutusi täis maailmas on nii individuaalsel kui meeskondlikul tasandil viimasel ajal päris palju uuritud. Vaatame, mida olulist on hiljutistest uurimustest kõrva taha panna.
Mis on eneseteadlikkus?
Eneseteadlikkus võimaldab meil iseenda üle mõelda ehk olla enda tähelepanu objektiks.(1) See tähendab, et me suudame ennast, oma käitumist ja mõju uurida ning vaadata ennast kõrvalseisja positsioonilt. Eneseteadlikkusel on kaks mõõdet – sisemine ja välimine. Sisemine eneseteadlikkus võimaldab mõista iseennast ja oma motiive, seda, kuivõrd me oleme teadlikud oma väärtustest, püüdlustest ja kirest, kuidas me sobitume keskkonda, millised on meie reaktsioonid (sh mõtted, tunded, käitumine, tugevused ja nõrkused) ning milline on meie mõju teistele. Väline eneseteadlikkus lubab mõista, kuidas teised meid neis aspektides näevad.(2)
Eneseteadlikkuse olulisus
On leitud, et eneseteadlikkusel on laialdane mõju meie käitumisele, rahulolutundele ja sellele, kuidas me elus hakkama saame. Just sisemist eneseteadlikkust saab seostada kõrgema rahulolutundega oma töös ja suhetes, suurema enesekontrolli ja õnnetundega. Kõrgem eneseteadlikkus tähendab vähem ärevust, stressi ja depressiooni. Eneseteadlikkus avardab karjäärivõimalusi.(3) Välise eneseteadlikkusega inimesed oskavad väljendada empaatiat ja vaadata asju teiste inimeste perspektiivist.
Niisiis on eneseteadlikkuse tõstmisel otsene mõju sellele, kui head enesejuhid me oleme – kas tunneme end oma elus juhi positsioonil olevana või kogeme end kaasreisija või sootuks järellohisejana. Kui võtame aega uurida ja mõtestada seda, mida me kogeme, kuidas me maailmast aru saame, millistest väärtustest lähtume, millised on meie tugevused ja millised on varjuküljed ning kuidas me teisi iseendana mõjutame, loome endale iseendast terviklikuma pildi ja saame sellest lähtuvalt teha endale sobivamaid valikuid. Selle kaudu kogeme ka suhetes ja tegemistes suuremat õnne ja rõõmu.
Juhi eneseteadlikkus
Kuna juhtimise mõte on teiste inimeste mõjutamine, siis on juhi eneseteadlikkusel vahetu roll nii juhtimisotsustele kui juhi ja meeskonna õnnestumisele üldiselt.(4) Tundub lihtsa tõena, et teiste edukas juhtimine eeldab iseenda oskuslikku juhtimist. Reaalsuses tuleb aga pahatihti ette, et teiste juhtimine on usaldatud inimestele, kelle eneseteadlikkus on kohati üsna madal. Eneseteadlikkuse sihipärane arendamine peaks olema organisatsioonis juhtide arendamise elementaarne osa.
On leitud, et kõrgem eneseteadlikkus annab juhtimises enesekindluse, tööalased suhted on selgemad ning sellel on mõju ka moraalsete ja eetiliste otsuste tegemisele. Juhil on selgem pilt iseendast juhi rollis.(5)
Brewer ja Devenew on leidnud, et juhtide eneseteadlikkus on seotud ettevõtte väärtusega, kuna eneseteadlikkus võimaldab juhtida organisatsiooni missioonist lähtuvalt. Nende artiklis on eneseteadlikkuse tõstmise vahenditena välja toodud reflekteerimispraktikad ja narratiivsed praktikad, mis aitavad jõuda sügavama arusaamani oma juhtimise eesmärkidest ja väärtustest ning tugevustest ja nõrkustest.
Juht peaks hakkama nende praktikate kaudu saadud teadmistest lähtuvalt tegutsema, enda väärtusi ise eeskujuna kandma ja juhtimisotsuseid just väärtustest lähtuvalt kommunikeerima. Sel moel saab iga juht mõjutada nii töö efektiivsust kui ka pikemas perspektiivis ettevõtte väärtust.(6) Eri allikatest nähtub üheselt, et juhtide arendamises on eneseteadlikkuse tõstmine väga oluline ja arendusprogrammid oleks tõhusamad, kui need hõlmaks ka eneseteadlikkuse arendamist.
Kuidas organisatsioonis eneseteadlikkust tõsta?
Eneseteadlikkust saab tõsta kogemusliku õppimise ja eneserefleksiooni kaudu, tuginedes tagasisidele ja juhendamisele.(7) Supervisiooniprotsess hõlmab nii kogemuslikku õppimist, coaching'u elemente kui erinevaid tehnikaid refleksioonioskuse arendamiseks.
Hetkel kuum
London jt on öelnud, et eneseteadlikkuse taseme ja selle kasvu mõõtmist on vaja veel uurida.(8) Minu kogemus näitab, et täpsete mõõdikute puudumisest hoolimata on võimalik veenduda eneseteadlikkuse kasvus inimese enda tagasiside ja muutuste kirjeldamise põhjal. Meeskonnas on võimalik märgata inimeste käitumise ja hoiakute muutumist ning koostöö ja üldise õhkkonna paranemist. Juhtimiskvaliteedi paranemist saavad hinnata alluvad ja teised kolleegid.
Kas eneseteadlikkuse lihvimisega saab liiale minna?
Üldiselt on eneseteadlikkusel oluline positiivne mõju tervisele, heaolule ja toimetulekule. Ometi on enesevaatlemisel ka potentsiaalne varjukülg. Enda negatiivsete külgedega (nt eelarvamused teiste suhtes) kohtumine võib olla hirmutav ja panna meid ülemääraselt ennast süüdistama. Kui inimene muutub liialt introspektiivseks ja enesekeskseks, võib tekkida reaalusest moondunud pilt.(9) Kui puuduliku eneseteadlikkusega puudub meil selge pilt, kuidas me ümbritsevat maailma mõjutame, siis liigse enesesse süüvimisega kaotame selle samuti.
Nagu eelnevalt viidatud, on eneseteadlikkuse kasvatamise juures oluline tagasiside ja juhendamine. See on eriti oluline selleks, et inimene ei kalduks enesesüüdistamisesse ja saaks reflekteerimisest maksimaalset võimalikku kasu. Niisiis on mõistlik kaasata eneseteadlikkuse kasvatamise protsessi juhtima professionaal, kes oskab toetada tervikliku ja tasakaalustatud minapildi loomist.
Allikad
(1) Morin, A. Self-Awareness Part 1: Definition, Measures, Effects, Functions, and Antecedents. 2011.
(2) Eurich, T.; What Self-Awareness Really Is (and How to Cultivate It) It’s not just about introspection. Harvard Business Review, 2018.
(3) London, M.; Sessa, V.I.; Shelley, L.A.; Developing Self-Awareness: Learning Processes for Self- and Interpersonal Growth, 2023. ja Eurich, T.; What Self-Awareness Really Is (and How to Cultivate It) It’s not just about introspection. Harvard Business Review, 2018.
(4) London, M.; Sessa, V.I.; Shelley, L.A.; Developing Self-Awareness: Learning Processes for Self- and Interpersonal Growth. 2023.
(5) Brewer, K.L.; Devnew, L.E.; Developing responsible, self-aware management: An authentic leadership development program case study, 2022.
(6) Samas.
(7) London, M.; Sessa, V.I.; Shelley, L.A.; Developing Self-Awareness: Learning Processes for Self- and Interpersonal Growth. 2023 ja Brewer, K.L.; Devnew, L.E.; Developing responsible, self-aware management: An authentic leadership development program case study. 2022.
(8) London, M.; Sessa, V.I.; Shelley, L.A.; Developing Self-Awareness: Learning Processes for Self- and Interpersonal Growth. 2023.
(9) Samas.
PANE TÄHELE!
Maria Tammesalu esineb juba sel neljapäeval toimuval Koolituskonverentsil, kus peale tema astub üles veel 30 säravat ja suurepärast koolitajat. Tutvu teemade ja esinejatega ning haara veel viimase minuti pilet SIIT!
Enimloetud
2
5
Lisatud meeleolukas galerii!
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele