Isegi kui ettevõttel on rikkalik motivatsioonipakett, ei pruugi see alati vastata iga töötaja konkreetsetele ootustele ega sütitada nendes entusiasmi. Inimeste ootused töö sisule, tunnustamisele ja tasudele on muutunud ning igal juhil on oluline mõista, kuidas luua töökeskkond, mis on jätkuvalt motiveeriv.
- Happy Workplace’i partner ja tööõnne insener Kaidi Nigulas ning Personaliuudiste juht Helen Roots. Foto: Mai Kroonmäe
Üks peamisi motivaatoreid, mis meid töö juures innustab, on kahtlemata kirg – kas ma teen seda, mida päriselt tahan, kas see teeb mind õnnelikuks ja paneb silma särama ja kas ma olen valmis tegema midagi natukene ekstra. Saatest selgub, et kirega on siiski samad lood nagu stressiga – mõõdukalt kirge on igati soovituslik, ent tasub hoolikalt jälgida, et ei ületataks seda õhkõrna piiri, millest edasi võib kirega töötaja ennast kiiresti läbi põletada, tehes aina rohkem ja rohkem seda „ekstrat“, tehes seda tasu eest, mis näitab, et inimene ei väärtusta piisavalt iseennast ja oma panust.
Teine äärmus on, pigem vastupidi, väga kõrget karjääri teinud ja väga hästi teenivad töötajad/juhid, kelle kirg tuleb oma vaba aja, tervise või peresuhete arvelt ja kes tunnevad, et peavad alatasa kellelegi midagi tõestama, näitama, tasemel ja eeskujuks olema. Mida niisuguses olukorras teha?
Kaidi Nigulas: Inimese nõudlikkus suurema palga järele hakkab tavaliselt tekkima siis, kui ta on rahulolematu näiteks töö- või juhtimiskultuuriga.
Lisaks kirele ja rahale motiveerivad meid siiski ka paljud maisemad ja praktilisemad faktorid, alates paindlikkusest ja lõpetades tunnustamise või arenguvõimalustega.
Juulikuises „Töös ja palgas“ on saatejuht Helen Rootsil külas Happy Workplace’i partner ja tööõnne insener Kaidi Nigulas ning juttu tuleb tööõnnest, täpsemalt sellest, mis meid tööd tegema motiveerib. Uurime, kui oluline on töö juures palk, kui rahul inimesed üldiselt oma palgaga on ja mis hetkedel hakatakse palganumbrit kriitilisema pilguga vaatama. Samuti vaatame üle meie n-ö TOP-motivaatorid, uurime, kas need erinevad põlvkonniti, ja vaatame mitmele neist ka sisse.
PANE TÄHELE!
Kellel pärast saadet veel mõni küsimus selle teema kohta õhku jääb, sellel soovitan tulla juba
10. septembril konverentsile
„Palga Päev 2024“, kus uurime nii mõnegi teema kohta, mis
kasu see ettevõttele või organisatsioonile toob, ning saatekülaline
Kaidi Nigulas avab sedasama teemat konverentsil veelgi laiemalt. Nii et vaata Palga Päeva
kava ja
esinejad üle ning tule ikka kuulama, mis täna rääkimata jäi.
Soodushinnaga piletid on saadaval
kuni 5. augustini.
Palk kui väärtustasu – õiglane tasu väärtuse eest, mida töötaja loob
Seotud lood
Sobiva seminariruumi leidmine, mis oleks pealinnast piisavalt kaugel, et pakkuda rahu, kuid samas varustatud kõigi vajalike tehniliste lahendustega, on keeruline leida. Veelgi keerulisemaks läheb paiga leidmine siis, kui peale seminari oleks soov ka mõnus matk korraldada, jalgrattaga sõita või lihtsalt maitsvat toitu nautida. Ent selline koht on olemas – Aegviidu Tervisedepoo just seda kõike pakub.
Enimloetud
6
Paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Viimased uudised
Paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Täiendatud! Keldo: võõrtööjõukvooti saaks kahekordistada
Hetkel kuum
ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.
Kasuta soolise palgalõhe mõõtmise kalkulaatorit - palgapeegel
Kuidas avatari ehk digiteisikut tööle vormistada?
Tagasi Personaliuudised esilehele