Pankrotihaldur selgitab: millised on töötaja võimalused töötasu nõudmiseks maksejõuetult tööandjalt?

Suurbritannia ülikooli uuring tõstatas küsimuse, kas ka tööle sõitmise aega peaks lugema tööajaks. See tuleb muidugi kõne alla vaid siis, kui tööle sõitmise ajal tehakse tööasju, kirjutab Äripäev.

Viimastel nädalatel on Eesti meedias avaldatud hulk artikleid ja arvamuslugusid Euroopa Inimõiguste Kohtu 12. jaanuari 2016 lahendi Barbulescu vs. Rumeenia kohta. Muu hulgas on järeldatud, et nüüd on tööandjatel olemas kohtupretsedent töötaja meilivahetuse ja muude suhtlusvahendite jälgimiseks. Selline järeldus ei ole aga sugugi korrektne.

Isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumisel asusid ettevõtted usinalt kaitsma klientide ja koostööpartnerite andmeid, kuid töötajate õiguste kaitsmisele ei pöörata endiselt piisavalt tähelepanu.

Kõik tööandjad peavad teadma, et kui töötajaga on sõlmitud suuline kokkulepe, on see kohtu silmis alati tööleping. Suuline leping on aga saatanast ja seda tasuks vältida, pani omanimelise tööõigusbüroo jurist ja juhataja Heli Raidve tänavusel Palga Päeva konverentsil kuulajatele südamele.

Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.