Majanduslikes raskustes äriühingud on lahutamatu osa majanduskeskkonnast ning paratamatult tekivad seeläbi ka võlgnevused töötajate ees. Paljud pole aga kuulnud õigusest esitada sellises olukorras tööandja suhtes pankrotiavaldus ning saada vähemalt osaliselt saamata jäänud raha kätte Eesti Töötukassa kaudu, kirjutab advokaadibüroos RASK tegutsev pankrotihaldur Maarja Roht.
- Foto: Pille-Riin Juhkental
Klassikalise käsitluse järgi on tööandja maksejõuetu siis, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline olukord ei ole ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui tema vara ei kata pikemaajaliselt tema kohustusi. Viimasel juhul arvestatakse kohustustena ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.
Seotud lood
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.