Ekslik võrdlus: tööaeg = töökoormus

Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.

Hiljuti leidis kohus, et tööandja on rikkunud töötervishoiu ja tööohutuse seadust, sest ei teinud nõuetekohast riskianalüüsi. Kohus mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja kahjuhüvitise ligi 10 000 eurot.

CV.ee tööturu kiiruuringust selgub, et 75,6% eestlastest on kogenud tööstressi. Lisaks on 53% vastanutest tundunud ärevust ning 42% läbipõlemist seoses oma tööga.

Kuidas peab tööandja käituma, kui pärast lapsehoolduspuhkust väiksema koormusega töötanud töötaja soovib taas täiskoormust, kuid tööandja ei saa seda võimaldada?

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.