Palgad tõusevad, kuid Eesti kipub naabritest maha jääma
Eesti majandus on langusest välja tulemas, kuid töötasude kasv jääb aeglasemaks kui naaberriikides. Samal ajal seab inflatsioon töötajate ostujõule uued väljakutsed. Millised muutused võivad ees oodata tööturgu?
Eesti Tööandjate Keskliit tunnustab uue koalitsiooni plaani keskenduda majanduse arendamisele ja julgeoleku suurendamisele. Majanduse pöörab langusest kasvule riigi ja ettevõtete koostöö, mis kasvatab majandusruumi konkurentsivõimet.
Tööjõukulud kasvavad eri sektorites väga erinevas tempos. Bigbanki peaökonomist Raul Eamets selgitab, et palgatõus on olnud kiireim haldus- ja abitegevustes ning finantssektoris, samas kui tööstuses ja kaubanduses on kasv olnud tagasihoidlik.
Möödunud aastal kasvas tööturul nii töötute kui hõivatute arv, kusjuures põllumajandussektoris ning majutuse ja toitlustuse valdkonnas oli hõive mullu viie aasta suurim, teatas statistikaamet.
Rahvusvaheline uuring näitab, et kuigi ülemaailmne tööturg püsib esimeses kvartalis stabiilsena ja ettevõtted on värbamisplaanides pigem ettevaatlikud, seisab Eesti silmitsi keerulisema väljavaatega.
Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.