Kõrge palk tervishoiutöötajat avalikus sektoris ei hoia
Eestis teenivad arstid ja õed avalikus sektoris erasektorist enam, kuid see ei hoia neid lahkumast – põhjuseks on ületöötamine, süsteemi ebapüsivus ja paremad tingimused erakliinikutes, selgub Arenguseire Keskuse värskest raportist.
Eestis on tervishoiutöötajate puudus aasta-aastalt süvenenud. Samal ajal on muutunud ka ootused tööandjatele – noorem põlvkond väärtustab järjest enam paindlikkust, mis võib kaugtöö võimaluse kõrval tähendada nii tööaja kui ka -koormuse vaba valikut.
OSKA prognoosi järgi jääb Eesti tööturul igal aastal puudu üle 2000 spetsialisti ja oskustöölise. Ilma välistööjõuta seiskuvad võtmesektorid nagu IKT, tervishoid ja tööstus.
Eestis napib üha enam perearste, õdesid ja vaimse tervise spetsialiste, samal ajal kui tervishoiutöötajad töötavad mitmel kohal ja teevad ületunde. Arenguseire Keskuse raport hoiatab: tööjõupuudus võib pikendada patsientide ooteaegu ja vähendada tervishoiusüsteemi võimekust.
Järgneva kümne aasta jooksul on Eestis tarvis umbes 7700 uut tervishoiuspetsialisti. Tasemeõppest lisandub samal perioodil umbes 6400 inimest. Puudujääki ei ole võimalik katta koolituskohtade arvu suurendamisega, tarvis on süsteemseid töökorralduslikke muudatusi, selgub Kutsekoja OSKA uuringust.
Märgise taotlusvoor on avatud 18. septembrini (k.a)
Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.