Eesti Pank: palgakasvu aeglustumine on kooskõlas majanduse aeglase taastumisega
Selle aasta teises kvartalis aeglustus palgakasv statistikaameti parandatud andmete järgi 5,9%ni. Keskmise palga kasvu aeglustas kõige rohkem avalik sektor – tervishoiu ja hariduse tegevusalal suurenes palk varasemast aeglasemalt.
Tervishoius mõjutas palgakasvu uue kollektiivleppe jõustumine, mis nägi ette, et tunnipalk suureneb vähem kui eelnevatel aastatel. Hariduses aga oli õpetajate palgatõus seekord tagasihoidlik. Võrreldes 2021. aasta teise kvartaliga on keskmine palk kasvanud avalikus ja erasektoris umbes ühepalju: riigi haldusalas 44%, kohaliku omavalitsuse haldusalas 42%, Eesti omanikega ettevõtetes 45% ja välisomanikega ettevõtetes 44%.
Statistikaameti parandatud andmete järgi oli 2025. aasta teises kvartalis keskmine brutokuupalk 2126 eurot, mis on 5,9% kõrgem kui 2024. aastal samal ajal.
2. septembril kell 9.00 toimub Stenbocki maja ees meeleavaldus, kus osalevad päästjad, politseinikud, päästekorraldajad ja õpetajad. Meeleavalduse eesmärk on juhtida valitsuse tähelepanu avaliku sektori töötajate õiglase palga vajadusele.
Statistikaameti täna avaldatud keskmise palga numbreid ei uskunud ükski analüütik. Peadirektor Urmet Lee tunnistab, et avaldatud andmed on vigased ja kümmekond töötajat ajavad õigeid andmeid taga.
“See on segane probleem. Süsteemile näib, et kõik on korras.”
Täna avaldatud Statistikaameti palgaandmed osutusid vigasteks. Peadirektor Urmet Lee sõnul tulenes probleem automatiseeritud andmevahetuse ebatäpsustest maksu- ja tolliametiga, mitte arvutusmetoodika veast.
HR tarkvara peetakse sageli vaid HR osakonna asjaks, millesse teised organisatsiooni osad peaaegu ei puutu. See arvamus on aga tänu iseteenindusportaalidele nüüdseks aegunud. Töötajate iseteenindus HR tarkvaras on osa personalihalduse töövoost – uus suhtluskanal tööandja ja töötajate vahel, mis kaotab kõigi osapoolte jaoks ära hulga aeganõudvaid manuaalseid tegevusi.