Naisjuhtide tippu liikumine kogub hoogu: kiirendisse kandideeris rekordarv juhte
Eile, 22. jaanuaril, alustas järjekorras neljas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja naisjuhtide kiirendi, kuhu sel aastal kandideeris 470 naisjuhti, mis on 170 võrra rohkem kui eelmisel korral.
Naisjuhtide kiirendi on praktiline arenguprogramm ambitsioonikatele naistele, kes tegutsevad juba keskastmejuhtidena ja soovivad astuda karjääris järgmise sammu, et jõuda tippjuhi tasandile. Kiirendi fookuses on argumenteerimine juhtimises, veenvus, efektiivne suhtlemine, keerulised suhtlusolukorrad, enesekehtestamine ning oma mõtte selge ja mõjusa esitamise treenimine.
Ta oli noor, kiire, särav ja edukas – täpselt selline juht, keda iga organisatsioon ihaldab. Üheksa kuu pärast oli tema töö muutunud lahinguväljaks ja iga kohtumine ellujäämiskursuseks. See on lugu töökiusust, mis hiilib ligi tasa ja kus “tublidus” muutub lõksuks.
Sunniviisiline jõustamine ja kvoodid tegelikult ei lahenda naisjuhtide vähesuse muret, muutus peab tulema võimestamisest, haridusest ja ka tahtest, kirjutab juhtimiskoolitaja, coach ja personaliekspert Ülle Pind.
Äripäeva uus lugude sari “Naised tipus” toob lugejateni juhtide ja oma valdkonna tipptegijate persoonid, kes seni ei ole avalikkuse ees säranud või pildil olnud.
Eesti töötajate rahulolu töökohal määravad paljuski tööandja pakutav keskkond ja hüved – lausa 86% töötajatest ütleb, et tööheaolu on nende jaoks sama oluline kui palk.