Meie kultuuriruumis on tagasisidestamine veel küllaltki tagasihoidlik. Erinevalt temperamentsetest lõunamaalastest kohtab eestimaalaste seas julget tagasisidet vähem. Siinkohal ei tohiks seda segi ajada kriitikaga või sooviga kellelegi halvasti öelda. Seda võib tänasel päeval meie ühiskonnas kahjuks liigagi palju ette tulla, mis paraku kuidagi edasi ei vii.
Elisa ärikliendiüksuse teenindusjuht Eve Tappo
  • Elisa ärikliendiüksuse teenindusjuht Eve Tappo
  • Foto: erakogu
Ka ettevõtte kultuuris on tagasisidestamise kunst võimalus õppida ja areneda. Tõsi, see vajabki harjutamist ja harjumist ning teadlikku arengusoovi. Mida peaks tagasiside andmisel ja võtmisel meeles pidama?

Kõik algab iseendast

Me õpime tagasiside andmist, aga ka vastuvõtmist tegelikult kogu elu ja iga päev, nii tööl kui ka kodus. Sellele on suur mõju meie lastetoal ja varasematel kogemustel ning see on individuaalne. Minu oskust on aidanud kujundada töö õpetajana, kõneinfoteenindajana ja juhina, aga ka sõbra ja kaaslasena ning lapsevanemana. Samamoodi on see kui tööriist minuga kaasas võrkpalliplatsil, kus heaks mänguks on vaja tiimikaaslaste üksteisemõistmist ja sarnast mõtlemist. Samas tunnen ma ka juhina töötades iga päev, et saan selles muutuda paremaks ning töötan sellega teadlikult. Me keegi ei ole sündinud tagasiside meistrid. Õpime kogu elu.
Just eneseteadlikkus ja enesearendamise soov on need, mis loovad aluse ka elutervele tagasisidekultuurile. Inimesed, kes tegelevad enda vaimsusega ning pööravad tähelepanu teadlikule õppimisele, on avatumad tagasisidele. Nad ei karda teiste arvamust, ei võta kõike asjatult hinge ja on altimad ka ise teistele oma mõtteid peegeldama. Sellisel juhul on ka tagasisidet tunduvalt lihtsam anda või sellest ise midagi õppida. Mulle meeldib mõelda, et inimareng on justkui sinu pensionisammas, nagu üks mu eeskujusid on osavalt öelnud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele