“Rahvastik vananeb. Tööealine elanikkond väheneb. Aga kes siis töö ära teeb, kui meie oleme iganenud mõttemustrites kinni ega ole valmis kohanduma?” küsib Swedbanki personali- ja haldusdivisjoni juht Liisa-Maria Lees.

- Swedbanki personalijuht Liisa-Maria Lees soovib vanuse asemel rääkida elukogemusest.
- Foto: Swedbank
Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi tööjõu-uuringute (2018–2022) järgi on Eesti Euroopas esimesel positsioonil 50–74-aastaste inimeste rakendamise poolest, kuid kohandumine selles vanuses tööjõu rakendamisele on algusjärgus ja märkimisväärne osa nende potentsiaalist jääb ikkagi rakendamata. Uuringutest selgub, et 55+ töötaja tunneb, et teda väärtustatakse vähem, kaheldakse tema võimetes, eelistatakse nooremaid, pakutakse kvalifikatsioonile mitte vastavaid töökohti, panustatakse vähem, ei pakuta ümberõpet ega koolitusi, ei soovita näha juhina, karjääri tegemas ega taheta teha koostööd.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Personaliplaanides on auk – ja see on halli värvi.
Demograafilised muutused sunnivad organisatsioone ümber mõtestama, keda ja kuidas tööle kaasata. Vanemaealised töötajad on järjest suurem osa tööjõust, aga personalipraktikates on nad sageli nähtamatud.
Tööturul valitseb olukord, kus tööandjatel on rohkem valikut – töökohti on vähemaks jäänud ja kandideerijate arv tõusnud. Mida tihedam on konkurents, seda raskem on tööd leida noortel ja vanemaealistel. Miks see nii on ja kuidas teha värbamisotsuseid vanusest sõltumata?
Vanuse ja kogemuse põhjal sildistamine töövestlustel võib röövida võimaluse leida sobivaim kandidaat, hoiatavad eksperdid. Personalijuhid kutsuvad ettevõtteid üles keskenduma kandidaatide oskustele ja töötahtmisele, mitte eelarvamustele.
Tööealise elanikkonna kiire kahanemine ja struktuurne tööjõupuudus sunnivad personalijuhte küsima: kuidas jääda ellu, kui töötajaid jääb üha vähemaks? Ülle Pind analüüsib, miks vanad lahendused enam ei toimi ja kuidas strateegiline tööjõu planeerimine võiks olla võti tööturu kriisi lahendamiseks.
HR tarkvara peetakse sageli vaid HR osakonna asjaks, millesse teised organisatsiooni osad peaaegu ei puutu. See arvamus on aga tänu iseteenindusportaalidele nüüdseks aegunud. Töötajate iseteenindus HR tarkvaras on osa personalihalduse töövoost – uus suhtluskanal tööandja ja töötajate vahel, mis kaotab kõigi osapoolte jaoks ära hulga aeganõudvaid manuaalseid tegevusi.