„Vanasti oli keevitamine must, raske ja räpane töö ning paljud inimesed usuvad seda ka tänapäeval,” ütleb Hansavest Koolituskeskuse koolitaja Egon Marder. „Tegelikult on tänapäeval kasutuses ventileeritavad keevitusmaskid, kasutatakse abivahendeid ja seadmed on muutunud palju lihtsamini käsitletavaks ja täpsemaks.” Üldlevinud soostereotüüpide kohta arvab ta, et keevitamine sobib nii meestele kui ka naistele ja igas vanuses. Kel vähegi huvi on, see saab kindlasti hakkama.
Keevituseriala õpilane Kirke Tomson ja keevituseriala ja robotseadme koolitaja Egon Marder
  • Keevituseriala õpilane Kirke Tomson ja keevituseriala ja robotseadme koolitaja Egon Marder
  • Foto: Evelin Lillepuu / Fotosioon
Hansavesti Koolituskeskuses läbis 2021. aastal edukalt keevituskursuse Kirke Tomson, kes julgelt avastab võimalusi enda arendamisel, kutsevalikul ja töökoha leidmisel.

Õpingud Hansavesti Koolituskeskuses

Hansavestist kuulis Kirke oma vennalt, kes teadis selle koolituskeskuse häid õppimistingimusi. „Kursuse esimesel päeval olin optimistlikult tööriietes, aga alguses tutvustati hoopis teooriat. Pärast harjutasime ülesandeid ka praktiliselt – ja tööriideid oligi vaja,” meenutab Kirke, et tüütut koolipingi tunnet ei tekkinudki.
Kursusel õppis Kirke kaks kuud, koolipäevad olid kolm korda nädalas. Alustati elektroodkeevitusest, mille oskus tundub neiule töö leidmisel kõige vajalikum, sest väikest aparaati saab kaasas kanda – kui näiteks traktor vajab remonti, saab viia seadme kohale ja teha vajalikud keevitused. Prooviti ka TIG-keevitamist, mida kasutatakse õhema materjali keevitamiseks ja nendel toodetel, kus on oluline korrektne välimus (mööbel, raamistikud). Samuti õpiti poolautomaatkeevitust, mida kasutatakse väga erinevate toodete tootmisel – sellegi oskusega keevitajad on tööturul nõutud.
Kõrgkooli ajal proovitud linnaelu ei tundunud sobiv, Kirkele meeldiks oma elu sisse seada väiksemas maakohas, kus lapsed mängivad oma õues, koertel-kassidel on ruumi ja kasvatatakse ise endale toitu, nähes oma töö vilja. „Minu tuleviku perel võiks olla kena maamaja, kus on kasvamas kolm last,” unistab neiu.
Maal on keevitaja pärusmaaks parandus- ja sepikojatööd. Kui näiteks ehtekunstnik valmistab kauneid kõrvarõngaid, siis keevitaja suudab meisterdada värava või muu tarbeasja, mis rõõmustab silma. Keevitusoskus on oluline oma majapidamises ja kogukonnas saab abistada teisi inimesi, olles ise ettevõtja. Eesti maapiirkondade elanikud käivad tööl ka linnades. Kirke kodupaik Vändra asub logistiliselt soodsas kohas, kust Pärnusse, Viljandisse ning Paidesse on sama pikk tee ja Raplasse pääseb ka kiiresti. Kõige rohkem on neiu seotud Pärnuga, kus käis nii autokoolis kui Hansavesti keevituskursusel.

Tööväljavaated

Mõni aeg tagasi 20. eluaasta künnise ületanud neiu on töövõimaluste leidmises kindel, sest arenevas tööstuses pakuvad keevitajatele tööd eri valdkondade ettevõtted ja asukohti on valida. Eestis leidub tööd Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Ida-Virumaal ja ka väiksemates kohtades. Neiu teada vajatakse keevitaja oskusi mitmetel ametikohtadel: keevitusroboti operaator, koostaja/keevitaja ja keevituskoordinaator, kes kontrollib visuaalselt keevitusõmblusi. Keevitusoskusest võib olla kasu lukksepal, mehaanikul, autoremondilukksepal, ehitusmonteerijal ja ka inseneril, kes koostab keevitusjooniseid. Kutseõpetajaks arenemine on samuti võimalik.
Töökuulutustes on Kirke tähele pannud, et keevitaja nädalavahetused on vabad, tööaeg on valdavalt 8–17 või 6–15. Õhtusesse vahetusse ei ole tööpakkumisi leidunud, mõnel pool kasutatakse nelja pika päevaga töönädalat. „Keevitaja töötasu sõltub ettevõtte piirkonnast, tegevusalast ja loomulikult sellest, kui hea keevitaja sa oled. Eestis on keevitajana võimalik teenida riigi keskmist palka,” näeb noor keevitaja võimalusi valida endale meelepärane elustandard.
Hansavestis õpitud keevitusoskuste lihvimiseks leidis Kirke töö Põhja-Rootsi kaevanduses, kus kaevandatakse rauamaaki. „Ma hakkan Kirunas tööle keevitajana, kus töö on vaheldusrikas – kaevandusliinide parandamine, metallpiirete, sildade ja rakiste valmistamine ning lahenduste väljamõtlemine nii töökodades kui ka kaevanduses kohapeal.” Pärast 6-kuulist töötamist Rootsis mõtleb neiu otsida töö keevituse alal Eestis.
Gümnaasiumi õppereisidel Leedus, Norras ja Islandil viibinud Kirke peab välismaa kogemust oluliseks igal positsioonil. Enesearengu praktilisele teele suundunud piiga on rahul, et ta algselt valitud erialadele ei jäänud. Vabadus õppida seda, mida soovid ja pead vajalikuks, on Kirke arvates inimese vaimse tervise seisukohalt sobivaim.
Mitmekülgsus, ametialased võimalused ja oskuste taset tõstes karjääriredelil liikumine teevad keevitaja töö ligitõmbavaks. „See tundub lausa missioon – kui saan ühe sertifikaadi tehtud, siis mõne aja pärast võiks proovida järgmist. Alt üles keevitus ja torukeevitus on need, mille tahaksin kindlasti ära teha,” räägib Kirke, kuidas sertifikaatide omandamisel on põnev see, et algul tundub keeruline ja peab veel palju õppima, aga siis on see tehtud ja omandatud uus oskus.
Kui tunned rohkem huvi meie koolituste vastu või soovid ennast juba täna kirja panna, siis loe Hansavesti Koolituskeskuse pakkumiste kohta lähemalt SIIT ja võta meiega ühendust aadressil [email protected].

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele