Kas su riskianalüüs peab vastu ka pärast tööõnnetust?
Võib juhtuda, et ettevõttel on riskianalüüs täiesti korrektselt olemas, kuid tegelikku töökeskkonda see siiski ei kirjelda. Kuidas teha analüüsi nii, et see aitaks ka reaalselt riske ennetada, mitte ei täidaks üksnes seadusest tulenevat kohustust?
Peatükid
Teema on praegu eriti ajakohane, sest eile, 26. oktoobril jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused. Alla kümne töötajaga ettevõtted ei pea edaspidi oma töökeskkonna riskianalüüsi enam tööinspektsiooni iseteenindusse esitama. Seejuures on oluline vahe: riskianalüüsi tegemise kohustus ei kao – tööandja peab endiselt töökeskkonna ohud välja selgitama, riske hindama ja koostama kirjaliku riskianalüüsi.
Saates „Töö ja palk“ küsimegi, kelle jaoks riskianalüüsi tegelikult tehakse. Kuidas kujundada sellest tööriist, mille abil juht näeb, kus ettevõtte suuremad ohud asuvad ja mida tuleks muuta enne, kui midagi juhtub?
Vastuseid aitavad leida tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula ja advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Annika Vait. Räägime sellest, mida seadusemuudatus tööandja jaoks tegelikult muudab, millal on mõistlik riskianalüüs ise koostada ja millal kasutada teenusepakkujat ning kui palju jääb vastutusest tööandjale ka siis, kui töö on spetsialistilt sisse ostetud.
Juttu tuleb ka sellest, milliseid puudusi riskianalüüsides kõige sagedamini nähakse ja millised riskid kipuvad jääma tähelepanuta või alahinnatuks. Tööinspektsiooni 2025. aasta majutussektori kontroll annab siin üsna kõneka näite: riskianalüüs oli olemas 88 protsendil kontrollitud ettevõtetest, kuid tegelikule töökeskkonnale vastas see vaid 37 protsendil juhtudest.
Uurime, kuidas kaasata riskide hindamisse töötajaid, miks ei tohiks piirduda ainult kõige nähtavamate füüsiliste ohtudega ning kuidas hinnata muu hulgas psühhosotsiaalseid ohutegureid, töökoormust ja muutunud töökorraldust.
Ja kõige olulisem: mis saab siis, kui riskianalüüs on valmis? Kuidas jõuda riskide loetelust tegevuskavani, otsustada, millega tuleb tegeleda esimesena, määrata vastutajad ja tähtajad ning hoida analüüs sellisena, et see kirjeldaks ettevõtte päris töökeskkonda ka aasta või kahe pärast?
Räägime ka sellest, milline tähendus võib puudulikul või tegelikkusele mittevastaval riskianalüüsil olla siis, kui ettevõttes juhtub tööõnnetus või tekib vaidlus töötaja tervisekahjustuse üle.
Saadet „Töö ja palk“ juhtis Personaliuudiste juht Helen Roots.
Seotud lood
Tervisekontrolli tähtaeg pikeneb, joobekontrollil selged reeglid. Vaata, mis veel muutub.
Kuidas uurida tööõnnetusi ja kuidas usalduslik õhkkond aitab ohutut töökeskkonda luua?
Hetkel kuum
Enimloetud
1
6
Oma lemmikut saad toetada kuni 30. oktoobri tööpäeva lõpuni!
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Wise Eesti personalijuht: Üldpõhimõte on, et ennekõike töötame ikkagi kontoris
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Tervisekontrolli tähtaeg pikeneb, joobekontrollil selged reeglid. Vaata, mis veel muutub.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele