11. aprill 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Noored tööturul: missugust tööandjat hinnatakse ja mis kanalite kaudu tööd otsitakse?

Tööotsimis- ja värbamiskanalid on liikunud üsna kindlalt sotsiaalmeediasse ja virtuaalsetesse keskkondadesse.
Foto: graphicstock.com
Tööandja brändingu agentuur Instar on alates 2010. aastast korraldanud igal aastal Eesti tudengite hulgas parimate tööandjate maine uuringut. Uuringusse on kaasatud 20 Eesti kõrgkooli tudengid ja uuringus hindavad noored tööturu erinevaid tegureid, muuhulgas ka 160 tööandja atraktiivsust.

Tudengite töökogemus

70% tudengitest on kokkupuude tööga, täpsemalt nad on teinud mitteerialast tööd. 57% tudengeist on olnud erialasel praktikal, 47% on teinud erialast ja 31% vabatahtlikku tööd ning vaid 3% vastajatest pole mingisugust tööd teinud. Seega on suuremal osal tööturule sisenevatest noortest olemas ettekujutus tööturust ja tööst, mida nad teha soovivad.

Enam kui pool uuringule vastajatest töötas vastamise ajal õpingute kõrvalt. Ligi 40% töötavatest tudengitest töötab spetsialistina, 8% juhina ja 3% vanemspetsialistina ehk siis enam kui pool töötavatest tudengitest on positsioonil, mis on nende erialaga suurema või vähemal määral seotud. 17% on klienditeenindajad ja 16% töölised ehk siis ligi 35% töötab kooliajal eesmärgiga raha teenida ja see töö pole tõenäoliselt nii siduv. Noored, kes teevad erialast tööd minimaalselt spetsialisti positsioonil, jäävad väga suure tõenäosusega ka pärast kooli lõpetamist sama organisatsiooniga seotuks.

Ootused palgale ja tööle

Õpingute kõrvalt tööle asuma sunnib paljusid noori finantseerimisvajadus ja seega on neile oluline töötasu. Enamik noori teenib vahemikus 355–899 eurot, kuid nende palgaootus jääb vahemikku 900–1599 eurot.

80% noortest eelistab kooli ajal töötada osalise ajaga, kuna nad soovivad ühildada töö õpingutega, 20% on valmis töötama täiskohaga. Seega tasub siduda noored organisatsiooniga õpingute ajal, pakkudes neile osalise ajaga tööd.

Sektoritest eelistavad tudengid töötada eelkõige erasektoris, kus töötamisest on huvitatud üle poole noortest, 29% eelistaks töötada avalikus sektoris. Aasta-aastalt on kasvanud ka ettevõtjaks saada soovivate noorte osakaal (16%).

Noortel on olulised arenguvõimalused ja tööalase karjääri ootustest on tudengite hinnangul neile kõige olulisem areneda viie aasta jooksul tunnustatud spetsialistiks. Kõige olulisem kriteerium töökoha valikul on noorte jaoks töö ise ehk huvitav ja arendav töö. Teiseks on oluline ettevõtte juhtide kompetentsus ja kolmas oluline kriteerium on töötajate võrdne ja aus kohtlemine.

Levinumad infokanalid töö otsimisel ja hinnang tööandjale

Tööandjate kohta saavad tudengid kõige rohkem infot organisatsiooni kodulehe, interneti töövahenduskeskkondade (CV-Online, CV Keskus jm), praktikaprogrammi vahendusel ja otsingumootorite põhjal (Google, Bing jne). Sotsiaalmeedia olulisus on viimase viie aasta jooksul väga oluliselt kasvanud ja seda peab oluliseks või väga oluliseks kanaliks üle 70% noortest. Sotsiaalmeediakanalitest kasutavad noored kõige rohkem Facebooki. Järgnevad Linkedin ja blogid. Twitter on praegu kõige vähem oluline.

Üle poole noortest pidas oma kogemusi ettevõtetega suhtlemisel praktika või tööle saamise eesmärgil heaks või väga heaks, 29% pidas seda suhtlust keskmiseks. Keskpärane aga teadupärast ei seo ega tekita nähtamatut lojaalsust, mistõttu ei ole sellel positiivset efekti tulevikku silmas pidades.

Tööle kandideerimisel on noored hinnanud kõige kõrgemalt ettevõtte tutvustust ja ettevõtte pakutavat informatsiooni töö või praktika olemuse kohta. Ka intervjuu  ja proovitöö/testide kvaliteediga ollakse üldiselt rahul. Kandideerimise järgne tagasiside ja äraütlemiste kvaliteet on aga teemad, kus organisatsioonidel on üksjagu arenguruumi. Nimelt need viimased punktid aitavad luua noorega pikaajalise positiivse suhte isegi siis, kui just sel hetkel tööalaseks koostööks ei lähe.

Tunnustus ettevõtetele

Noored on alates 2010. aastast igal kevadel hinnanud, kuivõrd nad on huvitatud töötamisest 160 Eesti organisatsioonis. 2015. aastast annab Instar tudengite hinnangul ihaldusväärseimatele tööandjatele atraktiivseima tööandja auhinna. Auhinna eesmärk on tunnustada ettevõtete tööd tööandja maine arendamisel ja anda noortele parem ülevaade organisatsioonidest, kes tegelevad süstemaatiliselt oma tööandja brändi arendamisega.

2015. aasta kõige atraktiivseim tööandja on Eesti tudengite hinnangul Skype, millele järgnevad Riigi Metsamajandamise Keskus ja Eesti Energia. Skype on olnud parim tööandja ka 2014. ja 2013. aastal.

Majandustudengite hinnangul on kolm kõige ihaldusväärsemat tööandjat 2015. aastal Skype, Swedbank ja Eesti Pank.

IT-tudengite hinnangul on kolm kõige ihaldusväärsemat tööandjat 2015. aastal Skype, Transferwise ja Microsoft.

* Artikkel on ilmunud ajakirjas Personali Praktik.

Autor: Kersti Vannas, Instari konsultant

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456