14.04.16, 11:41

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas välismaalase saab nüüd tööle võtta ka mõistliku palga eest?

Tänavune aasta tõi välismaalasi Eestisse tööle võtvatele tööandjatele ja ka välismaalastest töötajatele kaasa mõningaid leevendusi. Lisaks nn halduspraktilistele leevendustele toimus muutuseid ka sisulistes reeglites. Näiteks lisandus alates 1.01.2016 täiendav alus välismaalase töölevõtmiseks teatud juhul soodsamatel töötasutingimustel valitsuse kinnitatud nimekirja lisatud valdkondades, kus töökäte puudus on eriti terav.

Foto: pixabay.com

Võimalus maksta nn tavalist töötasu

Alates 1.01.2016 kehtima hakanud välismaalaste seaduse (VMS) sätestab kokkuvõtvalt, et kui tööandja soovib värvata välismaalast tööd tegema sellises valdkonnas, milles on Eestis vaja vähendada tööjõupuudust ning soodustada sellega Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, peab tööandja maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga selles konkreetses valdkonnas.

Peamine erinevus võrreldes senisega seisneb selles, et kui üldine välismaalasele makstav miinimumtöötasu peab olema 1,24-kordne (teatud juhtudel aga ka 2-kordne) Eesti Vabariigi keskmine töötasu, siis alates 1.01.2016 on tööandjal teatud valdkondades võimalus siiski võtta välismaalast tööle ka mõistlikumatel, n-ö reaalsetel tööturul valitsevatel, tingimustel. Näitena võib tuua olukorra, kus valdkonna keskmine töötasu on nt 780 eurot. Sellisel juhul oli senini võimalik (küll pigem teoreetiliselt) värvata välismaalast, kuid talle tuli maksta vähemalt 1,24-kordset Eesti Vabariigi keskmist töötasu, mis praegu on kokku ligi 1246 eurot. Seega oleks alates 1.01.2016 tööandjal võimalik maksta välismaalasele kohalike töötajatega võrdset töötasu.

Oluline nüanss seoses mainitud valdkondade loeteluga: sellise loetelu võib valitsus oma korraldusega kehtestada maksimaalselt kuni kaheks aastaks, mis tähendab, et isegi kui praegu on loetelus mingid konkreetsed valdkonnad, ei pruugi samad valdkonnad olla selles esindatud ka järgmisel aastal.

Muid muudatusi

Lisaks eelmainitud muudatusele toimus alates 1.01.2016 veel hulk täiendavaid rohkem või vähem olulisi muutusi seoses välismaalaste Eestis töötamisega. Siinjuures paar siinkirjutaja hinnangul olulist muudatust:

Eestis võib mis tahes tööandja juures töötada ka ettevõtluseks elamisloa saanud välismaalane – see võib olla oluline leevendus mitmel praktikas esinenud juhul;Elamisloa taotlemisel tuleb esitada mõnevõrra erinevaid andmeid ja infot võrreldes senisega, sh võib mõnel juhul olla vaja esitada vähem dokumente.

Kokkuvõtteks

Eelkirjeldatud muudatused on vaid üksikud paljudest vähem või rohkem põhimõttelisest muudatusest VMS-is, mis jõustusid alates 1.01.2016. Arvestades Eesti tööjõuturu piiratust ja töötuse suhteliselt madalat taset, tunduvad sellised muudatused allakirjutanu hinnangul olevat igati mõistlikud ja vajalikud. Kuid sellele vaatama on palju veel teha, et muuta Eesti tööjõuturg välismaalaste töölevõtmiseks avatumaks.

Allikas: Triniti blogi

Autor: Ramil Pärdi, advokaadibüroo Triniti partner