Võru maakonnas räägitakse sel kevadel rohkem inimestest, kes teevad või võiksid teha kaugtööd. Täna algava kaugtöökampaania eesmärk on näidata Võrumaal elavatele, Võrust pärit või Võrumaale ihkavatele inimestele, et kaugtöötamine on sama tõhus töötamise viis kui iga teine ning Võrumaale omane keskkond toetab keskendumist ja loovat tööd.
Kevade jooksul jõuab inimesteni rohkelt kaugtöötajate kogemuslugusid, jagatakse infot olemasolevate kaugtöökontorite kohta, linnapildis võib leida kaugtöölaudu ja 18. mail toimub üle-Võrumaaline kaugtööpäev.
„Kõik uuringud ju näitavad, et inimesed lahkuvad kaugematest piirkondadest eeskätt töökohtade puuduse tõttu. Me oleme aastaid valmistanud ette Võrumaa tööstusalade võrgustiku projekti, et luua soodsamat ettevõtluskeskkonda ja meelitada niiviisi piirkonda uusi investeeringuid või anda võimalus olemasolevatele ettevõtetele laieneda ja sel moel töökohti tekitada, ent need protsessid kulgevad paraku teosammul. Enam pole aega hetkegi oodata ja seetõttu me kaugtöökampaania ka käivitasime,” rääkis Võru maavanem Andres Kõiv. „Tänapäeval on suur osa ameteid sellised, mis ei eelda igapäevast paikset asumist konkreetses kontoris. Üle veebi toimiv juurdepääs asutuse andmebaasidele ja kasutatavale tarkvarale on olnud eelduseks, miks üha enam organisatsioone võimaldab oma töötajatel teha kaugtööd. Oma roll on kaugtöö kui töövormi suuremas levikus ka üldisel tööjõupuudusel, mis sunnib tööandjaid olema paindlik konkreetse töötaja soovide ja eelistuste suhtes,” lisas Kõiv.
Kaugtöökampaania eestvedajate hinnangul on Võru maakond kaugtöötamiseks paljude omaduste poolest suurepärane koht. Võru maavalitsus uuris kaugtööd tegevate inimeste käest, miks nad töötavad just Võrumaal. Osa vastanute arvates oli peamine põhjus selles, et Võrumaal on nende pere, kodu ja juured, nad ei soovi siit ära minna, teised aga hindasid väga teadlikult head töötamise keskkonda: keskendumist või loovust nõudva töö jaoks on keskkond ning selle kujundamise paindlikkus väga olulised.
Timo Palo, Tartu ülikoolis spetsialisti ametit pidav teadusfotograaf, polaaruurija ja seikleja, teeb samuti Võrumaal kaugtööd. „Plussiks on kahtlemata kogu ümbritsev looduskeskkond,” leiab Palo. „Kui tunned, et arvutitöö peas kõik kokku jooksutab, siis tõused püsti, astud uksest välja ja oledki kohal – elukeskkonnas, mis on meile, inimestele, loomulik ja vajalik. Siis võid vahelduseks teha mida tahes: lähed jalutad või teed jooksuringi, lõhud mõne puuhalu, viibutad vikatit, ja saadki pea klaariks ning võid edasi töötada.” Ta lisab: „Kodukontori ja selle ümbruse võid ise oma soovi ja käe järgi kujundada. Peale nägemismeelega tajutava on siin vaikus ja lõhnad. Isegi kui me ei teadvusta maastiku helipilti ja lõhnabuketti, siis alateadlikult mõjutavad need meie käitumist ja mõtlemisvõimet. Inimene ei oska tihti arvatagi, kuivõrd väsitav ja kahjustav on linnamüra ja tänavatel sissehingatav õhk.”
Allikas: Võru maavalitsus
Seotud lood
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.