Tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA räägib tulevikutööst

OSKA uuringutest selgus, et Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks tuleb lähema kümne aasta jooksul kasvatada suuremat lisaväärtust loovate töötajate arvu, mida saavad teha nii koolid kui ka tööandjad, soodustades töötajate õppimist ja kooli lõpetamist, et väheneks koolist väljalangevust.

Uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste tellimiseks ja kasutamiseks vajatakse kõigis majanduse valdkondades kokku aastaks 2020 tänasest 1,5 korda rohkem IKT-spetsialistide. Selleks on vaja, et vähemalt 70 protsenti IKT-erialadel õppe alustajatest jõuaks lõpudiplomini. Seetõttu on oluline vastuvõtu suurendamise asemel toetada õppijate jõudmist lõpetamiseni.  

OSKA raportitest selgub, et arvestusala valdkonnas valitseb praegu kutsehariduse tasemel raamatupidajate ületootmine, mistõttu soovitabki raport haridus- ja teadusministeeriumil koolitustellimust vähendada. Samal ajal on aga puudu analüütiliste oskuste ja magistriharidusega arvestusala spetsialiste, kes suudaksid suurandmeid analüüsides tuua välja neist juhtimisotsuste jaoks olulise. Samuti ütleb analüüs, et suure tõenäosusega kaob lähitulevikus aastas 150–250 lihtsamat tööd tegeva raamatupidajate töökohta, mida praegu täidavad valdavalt kõrgharidusega naised vanuses üle 45 eluaasta.

Metsandus on üks kasvuvaldkondadest

Metsandus ja puidutööstus on kasvuvaldkonnad, kuhu ettevõtjad investeerivad töökohtade loomiseks maapiirkondadesse väljapoole Tallinna ja Harjumaad. Paraku on kohapeal raske leida sobivate oskustega tööjõudu. 

Tööandjad ootavad tasemeõppest suure pildi nägemise võime ja praktiliste oskustega töötajaid, kes on suutelised kiiresti töösse panustama. Selleks on vaja siduda tasemeõpe tihedamini praktiliste oskuste omandamise, aktiivõppemeetodite ja praktikaga. Eriti oluline on see metsanduse ja puidutööstuse valdkondades, kus uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seoses on vaja lisaväärtuse tõstmiseks tehnilise joonestamise oskusega insenere, liinioperaatoreid ja ka harvesterijuhte kettsaega töötavate raietööliste asemel.

OSKA uuringud soovitavad loobuda ka bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse õppekavade selgest eristamisest. Selleks on vaja muuta ülikooliseadust, rakenduskõrgkooli seadust ja kõrgharidusstandardit ning tuua kõrghariduse esimese astme õppekavades võimalus valida kolmandal õppeaastal  akadeemilisema või rakenduslikuma suuna vahel.

OSKA esimeste tulemustega saab tutvuda kutsekoja veebilehel.

Autor: Tiia Randma, Kutsekoja juhatuse liige ja OSKA arendusjuht