Ettevõtluskõrgkooli Mainor magistrant Grete Adler korraldas diplomitöö tarbeks uuringu, mille kohaselt palkaks 38 protsenti Eesti firmadest välismaalasi ja 35 protsenti on nõus seda kaaluma.
- Uuring: ligi 40 protsenti ettevõtetest on nõus välismaalasi palkama
63 Ülemiste City ärilinnaku ettevõtte seas korraldatud uuringu kohaselt on 71 protsenti varasemalt välistöölisi palganud ettevõttetetest nõus jätkama välismaalaste värbamisega ja 24 protsenti kaaluks seda. Varasema samalaadse kogemuseta ettevõtete seas pidasid välismaalase palkamist väga tõenäoliseks vaid 21 ja kaaluma oli valmis 41 protsenti vastanutest.
Magistritöö autori Grete Adleri sõnul on Eesti ettevõtete arenemise ja kasvamise üheks suuremaks probleemiks kvalifitseeritud spetsialistide ja oskustööliste puudus. „2020. aastaks väheneb Eestis tööealiste inimeste arv 50 000 võrra ja välistööjõu kaasamine võiks seda probleemi leevendada,” ütles Adler ja lisas, et tööandjate valmisolek teisest rahvusest inimesi palgata on kriitilise tähtsusega.
Uuringu tulemustest nähtub, et suurel hulgal ettevõtetest puudub välistööjõu värbamise kogemus ning olulisemad kitsaskohad on muutuste elluviimine töökeskkonnas ning värbamisprotsessi keerukus. Grete Adleri sõnul kehtib Eestisse sisserändele palju erinevaid reegleid ja erandeid, mis tekitab tööandjate hulgas pigem vastumeelsust kui soovi protsessiga alustada. „Tööandjate valmisoleku ja huvi välistööjõudu palgata määrab sageli üldine ühiskondlik meelestatus immigrantide suhtes ja võrreldes teiste riikidega on Eesti elanike hulgas valitsevad hoiakud märgatavalt negatiivsemad.”
2015. aastal korraldatud rahvusvahelise uuringu kohaselt jäi Eesti 109 võrreldud riigi seas tolerantsuselt immigrantide suhtes 95. kohale. Uuringust selgub, et peamised põhjused, miks ettevõtted soovivad välistööjõudu kaasata, on vajaliku tööjõu kohapealne puudumine ja ning parima kandidaadi värbamine olenemata rahvusest.
Grete Adleri sõnul toovad globaalselt liikuvad töötajad kaasa rohkem erisuse aspekte. „Uuringud näitavad, et teadlikult juhitud mitmekesisus toob organisatsioonile positiivseid tulemusi,” rääkis ta. „Selleks, et püsida töötajate meelitamisel ja hoidmisel rahvusvahelises konkurentsis, peavad ettevõtted olema võimelised pakkuma rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi tingimusi.”
Statistikaameti 2014. aasta rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv järgmise 30 aasta jooksul negatiivse loomuliku iibe ja välisrände saldo tõttu 125 000 inimese võrra ning 2040. aastal elab Eestis 1 195 000 inimest.
Ettevõtluskõrgkooli Mainor magistritöö raames tehtud uuringus osales 63 Ülemiste City ärilinnakus asuvat firmat. Grete Adler esitles magistritööd 2016. aasta juunis, magistritöö juhendaja oli Eneken Titov.
Seotud lood
Statistikaamet viis reservväelaste seas läbi uuringu*, mille tulemusena selgus, et ajateenistuse läbinud meesterahvas teenib mediaanpalgas 207 eurot kuus rohkem kui tema eakaaslane, kes ajateenistust läbinud pole. Aasta lõikes tähendab see seda, et mediaanpalga arvestuses teenib reservväelane 2484 eurot rohkem.
Enimloetud
2
Personalijuht saab tehisaru kasutada talendi- ja tulemusjuhtimises, värbamises, arendamises, kaasamises ning personalianalüüsis.
Viimased uudised
NB! Lisatud Kai Saardi kommentaar!
Hetkel kuum
Kasuta soolise palgalõhe mõõtmise kalkulaatorit - palgapeegel
Tutvu tööhõiveagentuuride ja tööjõurendi aastaraportiga!
Personalijuht, tea, et ESG järgimine on ettevõtte ellujäämise strateegia tööturul.
Paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Personalitöö automatiseerimise tarkvaralahendusi on sadu, kui mitte tuhandeid
Tagasi Personaliuudised esilehele