Autorid: Tööelu.ee, Tööelu.ee • 29. juuni 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Peresõbraliku tööandja märgisega on võimalik kõigile teada anda, et tööandja hoolib oma töötajaskonnast ning hindab tema soove ja vajadusi töö ja pereelu ühitamisel. Sellisel viisil on peresõbraliku tööandja märgist (PTM) kirjeldatud sotsiaalministeeriumi juhtimisel valminud kontseptsioonis.

Ministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist Laura Viilup selgitas, kuidas märgis näitab, et tööandja väärtustab töötajat rohkem kui seadused selleks kohustavad. Märgise saamiseks tuleb läbida vastav väljatöötatud mudel. Uue märgise visuaalne kujutis on alles loomisel.

PTM-i saanud tööandjatele on kavas anda selle kasutamiseks vabad käed. „Mida rohkem, seda uhkem,” sõnas Viilup. „Kõiki nõudmisi ettevõtetele peresõbralikkuse osas seadustesse sisse kirjutada näib liiga äärmuslik, kuigi näiteks Norras on nii tehtud,” lisas Viilup.

Esmapilgul võib näida, et ettevõtte peresõbralikkusest võidab ennekõike töötaja ja tööandjale tähendab see lisakohustusi. Tegelikult on kasu mõlemapoolne. Uuringute kohaselt on peresõbralikud tööandjad üldjuhul konkurentsivõimelisemad. Need on tööandjad, kes rakendavad toetavaid meetmeid nii töötajate töö kui ka perekonnaga seonduvate kohustuste täitmiseks. Laura Viilup märkis, et märgise kasutamine töökuulutuste juures oleks paljude kandideerijate jaoks oluliseks sõnumiks.

PTM kontseptsiooni töörühma hinnangul on töö- ja pereelu ühitamise võimalustel positiivne efekt tööandjatele, kes vajavad spetsiifiliste oskustega tööjõudu. Kasutegurina on välja toodud haiguspäevade arvu vähenemine, töötajate madalam stressitase ja tööandja maine paranemine. Kokkuvõtteks edendavad kõik need tegurid tööandja konkurentsivõimet. „Tööja pereelu ühildamine sõltub muidugi töö iseloomust. Kontoritöö puhul on see lihtsam, kuid vahetustega töölkäimise puhul keerulisem,” möönis Viilup.

Praeguste plaanide kohaselt on võimalik märgist taotlema hakata eeloleval sügisel, kuid Viilup märkis, et juba praeguses faasis on tööandjate huvi üsna suur. PTM-i protsessiga võivad ühineda kõik tööandjad nii erasektorist, avalikust kui ka kolmandast sektorist.

Peresõbralikul tööandjal on palju eeliseid

Peresõbralike meetmete kasutamise tulemusena loob tööandja töötajale võimaluse tasakaalukamalt elada ning tõuseb töötajate ja nende perede elukvaliteet. Seetõttu vähenevad pinged pereelus ning alaneb ka stress tööelus. Tööandjatele on argumendiks säästmine uute töötajate värbamisel ja väljaõpetamisel.

Peresõbralik poliitika aitab vähendada tööjõu voolavust ja kulutusi uute töötajate värbamisele. Töö- ja pereelu ühitamist toetavates ettevõtetes kasvab nende töötajate arv, kes pöörduvad lapsehoolduspuhkuselt tagasi tööle. Samuti lüheneb lapsehoolduspuhkusel oldud aeg. Lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asendamiskulud on seda väiksemad, mida lühemat aega kestab lapsehoolduspuhkus.

Arvutused on näidanud, et investeerimine tööd ja pereelu tasakaalustavatesse meetmetesse on majanduslikult tasuv. Seda hoolimata peresõbralike meetmete kuludest, sealhulgas investeeringud lapsehoidu töökohal, paindliku tööaja juurutamine ning tugiteenuste arendamine.

Kas rahalised kulud või tulud?

Tulemuste rahalist mõõdet on keeruline hinnata, kuigi mitme uuringuga on proovitud seda teha. Uuringus osalenud tööandjad on välja toonud, et kui isegi osa peresõbralikke meetmeid toob endaga kaasa kulusid, siis meetmete kasutamise tagajärjel võivad kulud mujal hoopiski väheneda.

Tööandjate silmis on olulisem sellest, et muutused ei pruugi olla rahaliselt mõõdetavad, see, et need on mõjusad mitmes muus aspektis. Olulisim neist on see, et töötajad muutuvad rahulolevamaks, õnnelikumaks ja motiveeritumaks nii töö- kui ka pereelus. Olulist mõju võib juba avaldada toetav juht, kelle alluvad on oma tööga palju paremini rahul.

Toetava juhi alluvad usaldavad oma ülemust ja on organisatsioonile pühendunud. Töö ülekoormust kogetakse sel juhul õige vähe ning tööstress ja depressioon on harvad. Samuti kurdetakse harva nõrga tervise üle ning ka kurnatust, puudumisi ja ettevõttest lahkumise soovi peaaegu ei esine. Uuringud on näidanud, et isegi siis, kui ei muutunud töö ega töö- ja pereelu konfliktide iseloom, vähenes toetava juhi puhul töötajate tajutav stress ning see lubas neil oma töö- ja pereelu konfliktidega paremini toime tulla.

Tööandjate osalemine PTM-i protsessis mõjutab ühiskonda ka laiemalt läbi paranenud suhtumise töötaja lapsevanemaks olemisse kui positiivsesse nähtusesse. Peresid julgustab lapsi saama teadmine, et neil on võimalused töö- ja pereelu ühildada. See tähendab võimalust takistusteta vanemapuhkuselt tööle naasta ja lapse kõrvalt tööl käia. Laste kasvatamiseks ja kasvamiseks turvalise keskkonna loomine on oluline tegur enamate laste saamiseks perekonda.

Rahvusvaheline kogemus on positiivne

Saksamaal tehtud uuringu järgi põhjendasid ettevõtted peresõbralike meetmete kasutuselevõtmist kõige enam sellega, et säilitada ja värvata kvalifitseeritud tööjõudu (83,4%). Tööandjate soov on olnud suurendada sellega töötajate rahulolu oma tööga (81%). 78% on arvanud, et peresõbralikkusega on võimalik vähendada kulusid tööjõu voolavuse osas.

Samuti mainisid tööandjad kulude vähendamist töötajate tootlikkuse tõstmisega ja soovi anda töötajatele oma vastutusalas rohkem iseseisvust. Tööandjate eesmärk on integreerida paremini lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvaid lapsevanemaid ja vähendada nende eemalolekut tööelust.

Võimaluste puudumine perekondlike kohustuste täitmise ja töötamise ühitamiseks on üheks tööturul mitteosalemise põhjuseks, millele riigid on hakanud suurt tähelepanu pöörama. Põhja-Euroopas on töö- ja pereelu ühitamise küsimused olnud poliitikaareenil alates 1970. aastatest. Üle-Euroopalises seadusandluses on teema esile tulnud 1990. aastatel. Tegelikult on töö- ja pereelu ühitamise kontseptsioon laiem kui lihtsalt lastega naiste tööelus osalemise soodustamine.

Räägitakse mitte ainult töö- ja pereelu, vaid laiemas plaanis töö, sealhulgas täiendõppe ja eraelu tasakaalust. Õige tasakaal lubab nii meestel kui ka naistel kombineerida tööalast eneseteostust järgmise põlvkonna töötajate üleskasvatamisega.

Euroopas on levinud erinevad auditeerimis- ja konsulteerimismudelid, mis toetavad tööandjate peresõbralikumaks muutumist. Saksamaa võttis esimesena kasutusele 1995. aastal sarnase mudeli, pannes sellele nimeks Beruf und Familie Audit. Mudeli väljatöötamise aluseks võttis Saksamaa omakorda eeskujuks USA sarnase mudeli. Järgnevalt töötas oma mudeli välja Austria, samuti on sarnane mudel kasutusel Sloveenias, Itaalias ja Belgias. Iga riik on mudeli kohandanud oma riigi eripäradega. Kõikide nende mudelite eesmärk on aidata tööandjal võtta kasutusele peresõbralikke meetmeid, et töötaja saaks oma töö- ja pereelu edukamalt ühildada.

Mitmes riigis tunnustatakse tööandja muutumist töötaja- ning peresõbralikumaks. Näiteks korraldatakse konkursse peresõbralike tööandjate tunnustamiseks. Nii Ungaris kui ka Slovakkias on tunnustatud peresõbralikke töökohti juba alates 2000. aastast.

Märgise tuntus ja populariseerimine Eestis

Peresõbraliku tööandja märgise tuntus ja jätkusuutlikkus sõltub paljuski läbimõeldud ja sisukast kommunikatsioonist, mis oleks nii töö- ja pereelu temaatikat kui ka märgist tutvustav. Oluline on ühiskonnas laiemalt levitada hoiakut, et töö- ja pereelu tasakaalustatud ühitamine võiks olla võimaldatud tööandja võimalusi arvestades. Samuti peaks olema teadvustatud selle kasulikkus – mida võidab peresõbralikkusest nii töötaja kui ka tööandja.

Märgise seisukohalt on oluline, et sellest saaks üldtuntud kvaliteedimärk. Jätkusuutlikkuse vaatest on oluline, et igal aastal ühineksid uued ettevõtted ja märgise kasutamine laieneks. Märgise tuntus ja teadlikkus peresõbraliku tööandja kontseptsioonist peaks kasvama ja seda kogu ühiskonna tasandil.

Peresõbralikkus on Eesti ettevõtete seas juba hinnas

Olulised koostööpartnerid PTM-i elluviimisel on Eesti tuntud majandusleht Äripäev, ajakiri Pere ja Kodu ning Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE. Peresõbraliku ettevõtte edetabeli koostamiseks on Äripäev korraldanud küsitlusi sellest huvitatud ettevõtete seas juba 15 aastat. Küsitluse põhjal hinnatakse juhtkonna ja töötajate nägemust ettevõtte töötaja- ning peresõbralikkuse tasemest. Need hinnangud on võimaldanud moodustada ettevõtete paremusjärjestuse, kus on võimalik ennast teiste ettevõtetega võrrelda. Pere ja Kodu on lisaks valinud peresõbralikke ettevõtteid kliendi vaatest. Neid tegevusi on toetanud aastaid ka sotsiaalministeerium.

Äripäeva ning Pere ja Kodu traditsioonid peresõbralike ettevõtete tunnustamisel on pikaajalised ja ettevõtete seas hinnatud. Seega on oluline neid traditsioone jätkata, arvestades seda, et teadlikkus töötaja- ja peresõbraliku organisatsioonikultuuri väärtusest on juba teatud tasemel üldsuseni jõudnud. Laura Viilupi sõnul on oluline suurendada ettevõtete hulka, kes peresõbralikkusesse enam panustaksid.

Olulised on lapsed ja vaba aeg

Töö- ja pereelu ühitamine on seotud naiste ja meeste võrdsete õigustega soovi korral realiseerida ennast nii tööl kui ka pereelus. Samuti ei tohi ära unustada meeste ja naiste võrdõiguslikkuse kõrval laste õigusi. Oluliseks peetakse ka inimese enda jaoks vaba aja võtmist, mis ei oleks tööga või perekondlike kohustustega seotud.

Töö- ja pereelu konflikti on võimalik mitmel moel leevendada. Riik saab omalt poolt toetada seda teenustega, andes sellega aega tööd teha või pakkudes vanemapuhkust. Sellega seoses väheneb lapsevanema töötamise koormus ja ta saab pühendada enam aega perele.

PTM-i saamise mudeli jooksul saab tööandja hinnata oma edusamme ja tulemusi. Kõik tööandjad saavad oma pingutuste eest tunnustuse osaliseks.

Peresõbraliku tööandja märgise saamise ajaline kestus sõltub tööandja võimalustest, mis on koostöös konsultandiga läbi analüüsitud. Minimaalne lõppmärgiseni jõudmise aeg on poolteist aastat ja maksimaalselt võib mudelis osalemine kuni lõpphindamiseni aega võtta kolm aastat.

Peresõbraliku tööandja märgise väljaandmist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: Tööinspektsiooni infokirja Tööelu juuninumber