Kaugtöö eestvedajaina on Elisa juhid ammuilma aru saanud, et kontorist väljaspool töö tegemine vajab eelkõige juhtimisoskusi ja usaldust. Töötaja võib seanahka vedada ju ka kontoris ja juht saab juhtimisvigu teha samamoodi asukohast sõltumatult.
- Elisa tooteturunduse osakonna juht Mailiis Ploomann teab, et kui töötaja on laisk, on ta seda ka kontoris. Foto: Elisa
„Õnneks on hakatud nii mõneski ettevõttes aru saama, et oluline on tööd teha, mitte tööl käia,” ütleb Elisa tooteturunduse osakonna juht Mailiis Ploomann, kes on ka ise pidevalt „kaugelt” töötanud juba üle kahe aasta. Mailiis teab, et juhtimisvigade tegemiseks ei pea viibima kontoris, vaid neid saab teha täiesti asukohast sõltumatult.
„Kui juht ei usalda oma inimesi kaugtööd tegema, siis ma ei kujuta hästi ette, kuidas ta kontoris oma tiimi usaldab – või siis pigem, miks selliseid inimesi üldse oma meeskonnas hoida? Ka kaugtöö puhul kehtib klassika, et juhtida tuleb eeskujuga ja ei saa teistelt nõuda seda, milleks sa ise võimeline ei ole,” tõdeb Mailiis Ploomann.
„Sageli küsitakse, kas ma ei arva, et kaugtöö sobib ainult kõrge motivatsiooniga inimestele. Minu vastus on alati üks – minu meeskonnas saavad töötada ainult need, kes päriselt tahavad oma tööd teha,” räägib Ploomann. „Aastal 2017 on narr arvata, et füüsiliselt mingis ruumis viibimine kedagi tööle paneb. Kui inimene on laisk, siis on ta võrdselt laisk nii kontoris kui ka kodus, ning see on enese petmine, kui arvad, töötaja n-ö silma all hoidmine tõstab tema produktiivsust.”
Mitmeaastase kaugtöökogemuse baasilt jagabki Mailiis soovitusi, millele tasuks kaugtöö tegemisel tähelepanu pöörata.
Kui 90% ajast saab tööd teha nii, et kõik meeskonnaliikmed on üksteisest eemal, siis vähemalt korra kuus peaks juht ja tema meeskonnaliige teineteisega silmast-silma kohtuma, ideaalis füüsiliselt koos olema, ent kui see pole võimalik, siis vähemalt videopildi vahendusel kohtuma.Hea on, kui kogu meeskond kohtub üksteisega füüsiliselt vähemalt korra kvartalis – see aitab inimestel paremini üksteist tundma õppida ja inimlikke sidemeid elus hoida.Meeskond, kes üksteist ei tunne, peaks esimestel kordadel olema ühenduses videopildi kaudu – see aitab sidemete loomisele oluliselt kaasa ja tõstab tiimi produktiivsust kordades.Probleemseid situatsioone ning raskeid teemasid ja vestlusi tuleb lahendada silmast-silma-kohtumistel, seega peaks iga kaugtöötaja olema valmis päeva-paarise etteteatamisega vajadusel teiste jaoks virtuaalsest maailmast füüsilisse üle kolima.Juhul kui kaugtööd teeb ainult üks või paar meeskonnaliiget, on hea, kui kogu meeskonna suhtlus kolib keskkondadesse, kus ka füüsiliselt eemal olev kolleeg sellest osa saab – nii et teki kellelgi kõrvalejätmise tunnet ega kunstlikku infosulgu.Selleks, et olla hea juht kaugtööd tegevale inimesele, peaks juht ise seda nädala või paar proovima. Isegi siis, kui see ei tundu mugav ja vajalik! Ilma praktilise isikliku kogemuseta ei kujuta juht lihtsalt ette, millised takistused meeskonna töös võivad ette kerkida.
Lõpetuseks sõnab Mailiis, et ametikohad ja tööülesanded, mida klassikaliselt tehakse kontorilaua taga, on tema hinnangul kõik 90% kaugtööna tehtavad. „Küsimus on lihtsalt organisatsiooni üldises keskkonnas ja valmisolekus uusi lahendusi proovida,” sõnab ta.
Autor: Mailiis Ploomann, Elisa tooteturunduse osakonna juht
Seotud lood
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.