Oluline on tööd TEHA, mitte tööl KÄIA!

Mitmeaastase kaugtöökogemuse baasilt jagabki Mailiis soovitusi, millele tasuks kaugtöö tegemisel tähelepanu pöörata.

Kui 90% ajast saab tööd teha nii, et kõik meeskonnaliikmed on üksteisest eemal, siis vähemalt korra kuus peaks juht ja tema meeskonnaliige teineteisega silmast-silma kohtuma, ideaalis füüsiliselt koos olema, ent kui see pole võimalik, siis vähemalt videopildi vahendusel kohtuma.Hea on, kui kogu meeskond kohtub üksteisega füüsiliselt vähemalt korra kvartalis – see aitab inimestel paremini üksteist tundma õppida ja inimlikke sidemeid elus hoida.Meeskond, kes üksteist ei tunne, peaks esimestel kordadel olema ühenduses videopildi kaudu – see aitab sidemete loomisele oluliselt kaasa ja tõstab tiimi produktiivsust kordades.Probleemseid situatsioone ning raskeid teemasid ja vestlusi tuleb lahendada silmast-silma-kohtumistel, seega peaks iga kaugtöötaja olema valmis päeva-paarise etteteatamisega vajadusel teiste jaoks virtuaalsest maailmast füüsilisse üle kolima.Juhul kui kaugtööd teeb ainult üks või paar meeskonnaliiget, on hea, kui kogu meeskonna suhtlus kolib keskkondadesse, kus ka füüsiliselt eemal olev kolleeg sellest osa saab – nii et teki kellelgi kõrvalejätmise tunnet ega kunstlikku infosulgu.Selleks, et olla hea juht kaugtööd tegevale inimesele, peaks juht ise seda nädala või paar proovima. Isegi siis, kui see ei tundu mugav ja vajalik! Ilma praktilise isikliku kogemuseta ei kujuta juht lihtsalt ette, millised takistused meeskonna töös võivad ette kerkida.

Lõpetuseks sõnab Mailiis, et ametikohad ja tööülesanded, mida klassikaliselt tehakse kontorilaua taga, on tema hinnangul kõik 90% kaugtööna tehtavad. „Küsimus on lihtsalt organisatsiooni üldises keskkonnas ja valmisolekus uusi lahendusi proovida,” sõnab ta.

Autor: Mailiis Ploomann, Elisa tooteturunduse osakonna juht