• 21.04.17, 11:04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Õpitud abitus ehk „ma teeks küll, aga …”

Mina ikka imestan. Jätkuvalt. Juba aastaid. Kuidas mõni täiskasvanud inimene – ja mul on päriselt konkreetsed näod silme ees –, kes kodus saab enda ja oma pere elude korraldamisega suurepäraselt hakkama, muutub töökoha uksest sisse astudes piltlikult öeldes abituks lapseks.
Coach ja koolitaja Raimo Ülavere koolituskonverentsi ideekarussellil.
  • Coach ja koolitaja Raimo Ülavere koolituskonverentsi ideekarussellil.
  • Foto: Raul Mee
Vabandused. „Ma ei saa seda teha, sest …” Õigustused. „Küll ma teeksin, kui …” Kurtmised. „Ma nii tahan teha, aga …” Ja nii edasi. Neid lauseid on kuulda sõltumata ütleja ametipositsioonist, soost, vanusest, või ka kogemusest.
Eelmise sajandi 60ndate keskel tegi Martin Seligman (keda täna tuntakse rohkem nn positiivse psühholoogia vaimse isana) koos kaaslastega katseid koertega ning avastas poolkogemata nähtuse, mida tuntakse õpitud abituse nime all. Ta viis koertega läbi kuulsa Pavlovi katsega sarnase eksperimendi, kõlistades kellukest ja andes koerale samal ajal nõrga elektrilöögi. Ja mõne aja pärast reageerisid koerad ainuüksi kellukesele viisil, nagu oleks saanud elektrilöögi. Siiani oli tulemus prognoositav.
Ootamatu avastus
Siis aga pani Seligman koerad kasti, mille põrand oli jagatud pooleks madala seinaga. Ühel pool seina oli põrand elektrifitseeritud ehk sealt sai koer nõrku elektrilööke, ent teisel pool oli põrand nagu põrand ikka, ei mingeid elektri- ega muid lööke. Seligman avastas aga üllatusega, et elektrifitseeritud poolele pandud koerad keeldusid teisele poole minemast ja talusid alistunult elektrilööke, ehkki neil oli võimalus neid vältida. Nad olid eksperimendi esimese osa tulemusel otsekui jõudnud arusaamisele, et ükskõik mida nad ka teevad, neil ei õnnestu elektrilööki ära hoida. Nad alistusid. Nii tekkis mõiste „õpitud abitus”.
Kui kontroll elu üle asub väljaspool inimest
Muidugi avastati üsna kiiresti, et õpitud abitus pole omane nähtus ainult loomadele, vaid ka inimestele. Sisuliselt tähendab see olukorda, kus inimene on kas teadlikult või teadvustamatult jõudnud arusaamisele, et ta ei kontrolli tulemust, ta ei oma kontrolli tema elus juhtuvate asjade üle. Ning ta annab alla. „Eh, las minna, mis nüüd mina, väike mutrike, siin ikka teha saan …”
Samad nähtused ka juhtidel
See on see nähtus, mida juhid sagedasti kirjeldavad kui initsiatiivikuse ning otsustus- ja vastutusjulguse puudumist. „Nad ei paku ideid, nad ei taha võtta vastutust, probleemide tekkides vajuvad neil käed rüppe,” räägivad juhid. Muuseas, õigluse huvides lisan, et tegelikult on täpselt samad nähtused täheldatavad ka juhtidel. Õpitud abitus väjendub seal ehk veidi peenemalt, näiteks vähetähtsate asendustegevuste või otsustamise edasilükkamiste näol, ent nähtuse sisu on sama. Tunne, et ma ei kontrolli oma elu, oma valikuid ja otsuseid ning selle tagajärjel ma ka ei panusta, ei võta vastutust, ei tee otsuseid. „Me ei saa seda teha, sest …” fraas on vast tuttav kõigile, kes on vähemalt ühel uute ideede koosolekul viibinud.
Miks õpitud abitus tekib?
Pea iga kord, kui keegi räägib, kuidas „nemad seal” ikka ei ole initsiatiivikad, ei võta vastutust, ei taha uute asjadega kaasa minna jne, taban end küsimast – mõnikord valjusti, mõnikord endamisi: huvitav, miks see nii on? Miks on nii, et mida kirevama kostüümi ja valjema hääle ning rohkem mina-vormi kasutava juhiga on tegemist, seda suurem tundub olevat probleem inimeste õpitud abitusega. Ja mõtlen ka veel, et ehk on probleem mitte inimestes, vaid hoopis selles, mis inimestega on tehtud. Sest usun, et inimesed tahavad vastutada, tahavad omada kontrolli oma elu ja töö üle, ent nad pole mõnikord harjunud seda tegema, sest neilt on vastutus ja otsustamisõigus lihtsalt ära võetud. Ja kui vastutust ära võtta saab kulbiga, siis tagasi võtame me seda väikeste teelusikate kaupa.
Allikas: Raimo Ülavere blogi

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.04.25, 10:59
Suurim valik tööpakkumisi on CV.ee tööportaalis
Suurima arvu tööpakkumisi leiad CV.ee tööportaalist – kinnitavad 2025. aasta värsked andmed.

Hetkel kuum

Swedbanki jõusaal. Foto on illustratiivne.
Uudised
  • 24.04.25, 10:43
Erisoodustusmaksu vaba 400 eurot | Enamikul vanast harjumusest vaid sporditoetus, aga valik väga lai
Vaata hinnavõrdlust - riiklik vs tööandja tervisekindlustus
Kevad ja värvilised lilled teevad meele rõõmsaks.
Uudised
  • 25.04.25, 10:25
Uuring: kõige vähem tunnetavad tööstressi personalitöötajad
Mis valdkonna töötajad on kõige suuremas läbipõlemisohus?
Advokaadibüroo Rask partner Annika Vait.
Uudised
  • 24.04.25, 08:45
Advokaat ebavõrdsusest: jälle üks tööandja “unustas” emapuhkuselt tulija palgatõusu
Tõde on valus kuulata. Foto on illustratiivne.
Uudised
  • 23.04.25, 10:04
Üleilmne personalitöö uuring | 4 müüti, mis kõige rohkem pärsivad töötajate tootlikkust
Kontoritöötajate suurema produktiivsuse müüt purustatud
Palgalõhe meeste kasuks üle 20% on Eestis viiel tegevusalal: finants- ja kindlustus (25,5%), info ja side (24,4%), hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont (23,5%), tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (20,7%) ning töötlev tööstus (20,2%).
Uudised
  • 24.04.25, 14:27
Sooline palgalõhe on suurim finants- ja kindlustussektoris
Pankurihärradel naiskolleegidest 25% kõrgem palk
Tööandjate keskliidu juht Hando Sutter Kommunikatsioonijuhtimise aastakonverentsil 2024.
Uudised
  • 29.04.25, 10:25
Tööandjad survestavad bürokraatia kärpimist – mis võiks muutuda personalijuhi jaoks?
Tööandjad ei taha avalikustada palgavahemikke nagu eurodirektiiiv ette näeb
Saku Õlletehases õnnestus 2024 tööõnnetusi vältida.
Uudised
  • 28.04.25, 12:39
Õlletehas võttis kasutusele tööohutuse LO/TO-programmi ja sai tulemuseks 0 tööõnnetust
Üle Eesti hukkus mullu tööülesandeid täites 14 inimest.
Suurim valik tööpakkumisi on CV.ee tööportaalis
  • ST
Sisuturundus
  • 03.04.25, 10:59
Suurim valik tööpakkumisi on CV.ee tööportaalis

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele