Paindlik töö – sisemise motivatsiooni ja õnnetunde allikas?

Funktsionaalne paindlikkus tähendab mitmekesiseid ja muutuvaid tööülesandeid. See tähendab tööülesannete muutumist, töö tegemise kiiruse muutumist ja tööülesannete roteerimist töötajate vahel.

Ajapaindlikkuse alla kuulub võimalus planeerida ise oma töötundide jaotumist (vahetustega töö, kokkupressitud töönädal jms) ja arvu (osakoormusega töö). Lisaks eelmainitud võimalustele kuulub siia alla ka libiseva töögraafikuga paindlik tööaeg, osaajaga töötamine, tööjagamine ja aastane summaarne tööajaarvestus.

Kohapaindlikkuse all mõistetakse võimalust teha tööd kodus või muus asukohas. Siinkohal eristatakse kaht mõistet: kaugtöö ja kodutöö. Kaugtöö on töökoha asukohast eemal tehtav töö, mida tehakse telekommunikatsioonivahendite abil. Kodutööks nimetatakse kodus töötamist, mis ei hõlma telekommunikatsioonivahendeid. Siia alla mahub näiteks käsitöö tegemine.

Maria Küti juhendamisel 2017. aastal valminud Viivika Lumbergi magistritöös vaadeldi mainitud nelja paindlikkuse liiki ja uuriti, kas töötajad, kes saavad paindlikkust kasutada, erinevad motivatsiooni ja subjektiivse heaolu (ehk õnnetunde) poolest nendest, kes paindlikkust kasutada ei saa.

Edward L. Deci ja Richard M. Ryan on motivatsiooni hindamiseks välja töötanud nn isemääramisteooria. Selle kohaselt on inimestel kolme liiki motivatsiooni: sisemine, väline või amotivatsioon. Inimene on sisemiselt motiveeritud, kui ta ise otsib endale väljakutseid, tahab õppida ja suurendada oma võimekust. Töö on inimesele huvitav ja mis kõige olulisem, inimene ei tee seda mitte rahalise tasu, vaid enesetunde pärast. Välise motivatsiooni puhul on inimest liikuma panevaks jõuks kas väline tasu või hirm karistuse ees. Amotiveeritud inimene ei taha midagi teha, ta ei usu, et tema tegutsemine võiks viia soovitud eesmärgini. Amotiveeritud töötaja võib tegutseda lihtsalt inertsist või ka tegevust vältida.

Subjektiivse heaolu ehk õnnetunde all mõistetavad sotsiaalteadlased inimese hinnangut oma elule ja emotsionaalsetele kogemustele. Leitud on, et kõrgema subjektiivse heaoluga inimesed on parema tervisega ja elavad kauem. Tööalaselt on heaolu tähtis, kuna teadusuuringute kohaselt on kõrgema heaolutasemega töötajad produktiivsemad, nende kliendid on rahulolevamad ja nad toodavad ettevõttele rohkem kasumit.

Magistritöö raames 2017. aasta märtsikuus tehtud uurimuses osales 343 sotsiaalmeedia vahendusel juhuvaliku põhimõttel osalema kutsutud vastajat, kellest 68-le on kõik paindliku töö vormid kättesaamatud. Lepingu paindlikkust kasutas 28% vastajatest, funktsionaalset paindlikkust 43%, ajapaindlikkust 57% ja kohapaindlikkust 46% vastanutest. Märkimist tasub ka fakt, et paindlikkust pakutakse töötajatele rohkem, kuid mitte kõik töötajad ei soovi seda kasutada. Alloleval joonisel on näidatud, millist tüüpi paindlikkust tööjatatele pakutakse ja kui paljud seda kasutavad.

Uuringust selgus, et paindlike töötingimuste ning subjektiivse heaolu ja sisemise motivatsiooni vahel on olemas positiivne seos. Täpsemalt olid töötajad, kes said kasutada kas või üht paindlikkuse vormi, oma eluga rohkem rahul, samuti oli nende sisemine motivatsioon suurem. Amotivatsioon oli paindlikkust kasutavate töötajate seas madalam. Rohkem vabadust võimaldades  saab tööandja vastutasuks töötaja, kes tahab oma tööd teha produktiivsemalt ja kes lihtsalt ei täida käsku, vaid tahab mõista töö sisu. Eeldatavasti mõjub selline töökorraldus positiivselt ka ettevõtte kasumile.