Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Big Data personalimaailmas – tuleb, ei tule või on juba ammu kohal?
Nutiseadmete, äppide ja sotsiaalvõrgustike kasutamine ning kaarditehingud ja mobiilikõned on meie igapäevaelu lahutamatu osa. Iga digitaalne toimetus tekitab aga palju andmeid, mis logifailidena salvestudes moodustavad meie digitaalse jalajälje.
Neid andmeid on maailmas juba nii palju, et nende kooslus ja hoiustamine on saanud omaette termini – Big Data ehk suurandmed. Ligi 95% kogu maailmas kogutud andmetest on toodetud vaid viimase kolme aastaga. See fakt võib olla küll šokeeriv, kuid suurandmete olulisus ei seisne mitte nii palju nende kogutud hulgas, vaid selles, kuidas neid analüüsides ühiskondlikult või äriliselt kasu saada.
Seotud lood
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.
Enimloetud
4
Kuidas töövaidlust vältida
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
SUUR LUGU | Kuidas disainida töötaja elukaart värbamisest lahkumiseni nii, et 1+1 oleks rohkem kui 2
Mikk Orglaane karm diagnoos: “Värbamisvigu tehakse hirmust ja soovist ennast kloonida!“
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele