Kui sa tahad siin ilmas suuri asju teha ja teisi inimesi juhtida, siis on tõprageen sulle hädavajalik. Ühtegi edukat tõprageenita juhti pole olemas, kirjutab Vilja Kiisler Äripäeva arvamusloos.

- Foto: Scanpix/Panthermedia
Mis tahes muudatuste tegemine riivab alati nende inimeste tundeid, keda need muudatused puudutavad. Suuremale osale inimestest muudatused ei meeldi, sest need seavad ohtu nende turvalisuse, ja seetõttu on nad kas väljendamisi või väljendamata nende vastu. Niisiis võiks tõprageeni defineerida võimena tulla toime vastuseisu ja vastutöötamise, negatiivse vastukaja ja asjaosaliste emotsioonidega viisil, mis toetab seatud eesmärgi saavutamist.Muidugi, tõprageen kõlab ka nagu hinnang, ja eks ta seda natuke äkki ongi – läbini süütu see nähtus ja sellega seotud tegevused ju alati ka ei ole. Enamasti pole ju nii, et seatud eesmärk on õige või vajalik, nagu seda esitatakse neile, keda parasjagu soovitava muudatuse poole juhitakse. Õige ja vajalik ole kunagi mingid absoluutsed kriteeriumid, nende sisu oleneb alati sellest, kelle poolt vaadata.
Seotud lood
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.