Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vähenenud töövõimega inimeste töötajana kaasamine
2016. aasta 1. jaanuarist Eestis algatatud töövõimereform on viimaste aastakümnete üks suuremaid sotsiaalkindlustuse ajakohastamise projekte riigi sotsiaalvaldkonnas. Töövõimereformi lõplik õnnestumine oleneb aga sellest, kas tööandjad on valmis vähenenud töövõimega inimesi töötajatena kaasama või mitte.
2017. aastal minu magistritöös „Ülemiste City ettevõtete valmisolek vähenenud töövõimega inimeste töötajana kaasamiseks” korraldatud uuring kinnitas, et üle 90% uuringus osalenud ettevõtetest arvas, et vähenenud töövõimega inimesi tuleb ühiskonnaellu kaasata ja nad peaksid saama lihtsamini tööle, aga tegelikult ei ole ettevõtted ise nende palkamiseks valmis või on valmisolek väike.
Seotud lood
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.
Enimloetud
2
Kuidas töövaidlust vältida
4
Viimased uudised
Lisatud spetsialistide kommentaarisd ja toimetulekuküsitluse andmed!
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele