Iga viies Eesti töövõtja teeb ületunde nende eest tasu saamata, näitab Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee värske küsitlus. Ületunde – nii tasustatud kui ka tasustamata kokku – tuleb ette pea igal teisel töötajal.
- Iga viies töötaja teeb tasuta ületunde Foto: Veiko Tõkman
„Värske uuring, kuhu andis panuse üle 4000 töövõtja, näitab, et peaaegu pooltel (45%) Eesti töötajatel on ületunnid levinud osa tööst,” ütles Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Enam kui iga viies töötaja (21%, eelmisel aastal 22%) ei saa tehtud ületundide eest lisatasu, kõigest 24 protsendil töötajatest on ületunnid tasustatud (möödunud aastal 26 protsendil).”
Auväärt lisas, et ületunde tuleb enim ette juhtidel – rohkem kui pool (56%) juhtidest leidis, et on viimasel ajal sageli ületunde teinud. „Eesti juhtide ületöötamine tuleb kahjuks töötajate rahulolu arvelt – hiljuti korraldatud uuring näitas, et juhtimiskvaliteediga on rahulolematud koguni ⅔ töötajatest,” sõnas Henry Auväärt. „Näib, et juhid on niivõrd ülekoormatud mikrojuhtimisega, et neil ei jagu aega töötajate hoidmiseks.”
Ületunnid on keskmisest enam levinud ehituses, transpordi- ja logistika- ning ka infotehnoloogia sektorites. Kõige vähem tegid ületunde assisteeriva- ja finantsvaldkonna töötajad.
Noored küsivad ületundide eest julgelt lisatasu
„Koguni 31 protsendil noortest töötajatest on ületunnid tasustatud, mis võib tuleneda tehtava töö iseloomust. Paljud noored alustavad töökogemuse haaramist ametikohtadel, mis on tasustatud tunnipõhiselt, seega on ka ületunde märksa lihtsam arvestada,” leidis Henry Auväärt. „Ületunnitöö tegemine on levinud pea kõikides vanuserühmades, kuid kõige vähem tuleb ületunde ette 36–45-aastastel töötajatel, kus 40% vastanutest leidsid, et on teinud ületunde.”
Ületundide tasustamine on kõige levinum tööstuses, transpordi- ja logistikasektoris, infotehnoloogia valdkonnas ja klienditeeninduses.
Ka OECD 2017. aasta andmed kinnitavad eestlaste töökust võrreldes naaberriikidega. „2017. aastal tegid eestlased tervelt 229 tundi rohkem tööd kui näiteks soomlased. Veelgi enam, see näitaja on aastaga kasvanud tervelt 9 tunni ehk rohkem kui ühe täistööpäeva võrra,” sõnas Henry Auväärt. „Ühtlasi on Eesti lähiriikide võrdluses ka ainus, kus aastane töötundide arv on kasvutrendis.”
Seotud lood
Statistikaamet viis reservväelaste seas läbi uuringu*, mille tulemusena selgus, et ajateenistuse läbinud meesterahvas teenib mediaanpalgas 207 eurot kuus rohkem kui tema eakaaslane, kes ajateenistust läbinud pole. Aasta lõikes tähendab see seda, et mediaanpalga arvestuses teenib reservväelane 2484 eurot rohkem.
Enimloetud
2
Personalijuht saab tehisaru kasutada talendi- ja tulemusjuhtimises, värbamises, arendamises, kaasamises ning personalianalüüsis.
Hetkel kuum
Kasuta soolise palgalõhe mõõtmise kalkulaatorit - palgapeegel
Tutvu tööhõiveagentuuride ja tööjõurendi aastaraportiga!
Personalijuht, tea, et ESG järgimine on ettevõtte ellujäämise strateegia tööturul.
Paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Personalitöö automatiseerimise tarkvaralahendusi on sadu, kui mitte tuhandeid
Tagasi Personaliuudised esilehele