9 jaanuar 2019
Jaga lugu:

Sihtkontroll: alaealiste töötingimused jätavad soovida

Kahjuks on alaealistega juhtunud tööõnnetuste arv viimasel ajal kasvanud. Kui 2015. aastal registreeriti 10 õnnetust, siis mullu juba 20. Samuti on kontrollide käigus tuvastatud rikkumisi seoses alaealiste töö- ja puhkeaja nõuete jälgimisega. 2018. suvel viis Tööinspektsioon läbi alaealiste töötajate töötervishoiunõuete järgimise sihtkontrolli hooajalistel töödel, mille käigus hinnati ka alaealiste töötingimusi.

Foto: Pixabay

Töölepingu seaduse võib tööandja 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada alaealist tööle, mis ohustab tema tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. Keelust hoolimata on tööle lubatud noored siiski sattunud ka rasketesse õnnetustesse.

Sihtkontrolli käigus kontrolliti 89 ettevõtet üle Eesti, kontroll hõlmas 271 alaealist. Põhilised külastatud ettevõtted olid restoranid, hotellid ning muud lõbustus- ja vaba aja asutused.

Külastused toimusid üldjuhul ette teatamata, et tulemused oleksid võimalikult objektiivsed ja oleks võimalik näha alaealiste töötajate argipäevast tööelu. Seetõttu puutusid tööinspektorid kokku ka olukorraga, kus kohapeal ei olnud kontrolliks vajalikke dokumente (töölepingud, töökorralduse reeglid) esitada. Sel juhul nõudis tööinspektor-jurist tööandjalt täiendavate dokumentide esitamist.

Järelevalve läbiviimiseks nõutud dokumentide esitamata jätmise kohta koostati 26 ettekirjutust. Sihtkontrolli käigus registreeriti 402 rikkumist, neist 251 olid seotud töötervishoiu- ja tööohutuse nõuete rikkumisega. Samuti koostati 113 ettekirjutust ning esitati 301 suulist soovitust.

Töötervishoiu- ja tööohutusalased rikkumised

Tööandja ei olnud 66 korral korraldanud töökeskkonna riskianalüüsi või töökeskkonna riskianalüüs ei vastanud tegelikkusele. Rikkumised seisnesid selles, et tööandja kas ei olnud üldse töökeskkonna riskianalüüsi teinud või ei olnud riskianalüüsis hinnanud alaealiste töötamist (kas töökeskkond on alaealiste töötamiseks sobiv; kas tehtavad tööd on alaealistele sobilikud või millised tööd on töökeskkonnas alaealistele keelatud; kas alaealistele tagatakse nõuetekohane töö- ja puhkeaeg nende vanuse eripärast lähtuvalt jne).

Töökeskkonna riskianalüüs on tegevuste kogum, mis võimaldab tegeleda ettevõtte töökeskkonnaga süsteemselt ja tõhusalt. Töökeskkonna riskianalüüsi kasutatakse kui vahendit töökeskkonna riskide hindamiseks ja ohutegurite tuvastamiseks ning ohjamiseks.

Tööandja olnud 35 korral koostanud nõuetekohast tegevuskava terviseriski vältimiseks või vähendamiseks. Rikkumised seisnesid selles, et tegevuskava puudus üldse või tegevuskava oli koostatud puudulikult (nt puudub korraldavate tegevuste ajakava ja teostajad).

Tööandjal on kohustus koostada tegevuskava, et vältida või vähendada riske töötajate tervisele. Tegevuskava kirjeldab ettevõtte kõikide tegevusalade ja juhtimistasandite tegevusi, nende ajakava ja teostajaid. Tegevuskava koostamisel tuleb aluseks võtta töökeskkonna riskianalüüsi tulemused.

Esmaabi korraldus ettevõttes oli puudulik 59 korral. Rikkumised seisnesid selles, et tööandja ei olnud määratud esmaabi andjaid või esmaabiandjate välja- ja täiendõpet ei olnud korraldatud, esmaabivahendite asukoht ei olnud nõuetekohaselt märgistatud, puudusid nähtavatele kohtadele paigutatud juhendmaterjalid esmaabi andmise viisidest (plakatid, brošüürid jm näitlikud materjalid), esmaabivahendite miinimumnõuded ei olnud täidetud või esmaabivahendid puudusid üldse.

Töötajate juhendamiste, väljaõppe ja iseseisvale tööle lubamise registreerimine ei vastanud 26 korral nõuetele. Töötervishoiu- ja tööohutusalasel juhendamisel ning väljaõppel on ohutu ja tulemusliku töökeskkonna loomisel suur roll. See on ennetustegevuse vundamendiks, aidates vältida õnnetusi ning tööst põhjustatud haigestumiste teket ja süvenemist.

Tuvastati 15 rikkumist, mis olid seotud isikukaitsevahendite väljastamisega. Rikkumised seisnesid selles, et töötajatele ei olnud väljastatud töötamiseks nõuetekohaseid isikukaitsevahendeid või tööandja ei pidanud isikukaitsevahendite väljastamise üle arvestust.

Tihti arvatakse, et isikukaitsevahendite kasutamine takistab ja aeglustab töötamist. Tundub, et väike kokkupuude ohuteguriga ei tee midagi halba, sest see on ju nii lühike. Samuti leitakse vabandusi, et meil siin pole kunagi õnnetust juhtunud.

Ligi 10% rasketest ja surmaga lõppenud tööõnnetustest toimub isikukaitsevahendite puudumise või mittekasutamise tõttu. Töötajale teadmata võib pikema aja vältel põhjustada haigestumise näiteks ohtliku kemikaali sissehingamine või mürakeskkonnas viibimine.

Töösuhetealased rikkumised

Tööandja ei olnud 98 korral alaealist töötingimustest teavitanud. Rikkumised seisnesid selles, et alaealisi töötajaid kas ei ole üldse töötingimustest teavitatud või on jäetud osaliselt teavitamata. Näiteks:

Tööajast jäeti teavitamata 38 korral. Alaealisi töötajaid ei olnud teavitatud tööpäevasisese vaheaja ning täiendavate tööaja sisse arvestavate puhkepauside kasutamisest, tööaja arvestusperioodi pikkusest või töö alguse ja lõpu kellaaegadest.

Puhkuse kestusest jäeti teavitamata 25 korral. Tuli ette olukordi, kus alaealise töötaja põhipuhkuse kestuseks töölepingus on märgitud 28 kalendripäeva, kuid töölepingu seaduse kohaselt on alaealise töötaja põhipuhkuse kestus 35 kalendripäeva kalendriaastas. Või siis ei olnud alaealist puhkuse kestusest üldse teavitatud

Tööülesandeid ei oldud 10 korral kirjeldatud. Sagedasti oli alaealise töötaja töölepingus viidatud ametijuhendile, kuid ametijuhend puudus üldse või ei olnud ametijuhendis käsitletud konkreetse alaealise tööd puudutavat osa. Ka oli juhuseid, kus töölepingusse oli märgitud ühed tööülesanded, kuid faktiliselt täitis alaealine teisi tööülesandeid.

Tööandja oli alaealise lubanud alaealise jaoks keelatud tööle 5 korral. Näiteks oli alaealine lubatud tööle ohtlike kemikaalidega, teostas keevitustöid või kasutas nurklihvijat, millel puudus kaitsekate. Samuti täitis alaealine töötaja tööülesandeid tootmisruumides, kus õhutemperatuur ei vastanud nõetele või oli alaealise töö seotud alkoholi käitlemisega.

Nimetatud rikkumiste tuvastamisel peatas tööinspektor kohe töö ja koostas vajadusel ettekirjutuse.

Alaealise töötamisel tuvastati 21 korral töö- ja puhkeaja nõuete rikkumine. Näiteks on tööaeg olnud üle lubatud normi või vaheaeg alla 30 minuti üle 4,5-tunnise töötamise kohta. Samuti oli igapäevase puhkeaja nõuete rikkumisi, kus ei olnud tagatud kohustuslikku (14-tunnist) puhkeaega 24-tunnise ajavahemiku jooksul või siis seitsmepäevase ajavahemiku jooksul järjestikust puhkeaega vähemalt 48 tundi.

Kokkuvõtteks võib väita, et sihtkontrollis tuvastatud rikkumiste hulk oli väga suur. Enamasti oli põhjus tööandja teadmatus eritingimustest mis tulenevad seoses alaealise töötamisega.

Piirangud alaealiste tööle leiate SIIT.

Artikkel on ilmunud ajakirja Tööelu värskes numbris.

Jaga lugu:
PERSONALIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad personali uudised igal nädalal enda postkasti.

Personaliuudised.ee toetajad:

Kai Miller
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136kai@personaliuudised.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee