Sihtkontroll: alaealiste töötingimused jätavad soovida

Töölepingu seaduse võib tööandja 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada alaealist tööle, mis ohustab tema tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. Keelust hoolimata on tööle lubatud noored siiski sattunud ka rasketesse õnnetustesse.

Sihtkontrolli käigus kontrolliti 89 ettevõtet üle Eesti, kontroll hõlmas 271 alaealist. Põhilised külastatud ettevõtted olid restoranid, hotellid ning muud lõbustus- ja vaba aja asutused.

Külastused toimusid üldjuhul ette teatamata, et tulemused oleksid võimalikult objektiivsed ja oleks võimalik näha alaealiste töötajate argipäevast tööelu. Seetõttu puutusid tööinspektorid kokku ka olukorraga, kus kohapeal ei olnud kontrolliks vajalikke dokumente (töölepingud, töökorralduse reeglid) esitada. Sel juhul nõudis tööinspektor-jurist tööandjalt täiendavate dokumentide esitamist.

Tihti arvatakse, et isikukaitsevahendite kasutamine takistab ja aeglustab töötamist. Tundub, et väike kokkupuude ohuteguriga ei tee midagi halba, sest see on ju nii lühike. Samuti leitakse vabandusi, et meil siin pole kunagi õnnetust juhtunud.

Ligi 10% rasketest ja surmaga lõppenud tööõnnetustest toimub isikukaitsevahendite puudumise või mittekasutamise tõttu. Töötajale teadmata võib pikema aja vältel põhjustada haigestumise näiteks ohtliku kemikaali sissehingamine või mürakeskkonnas viibimine.

Tööandja ei olnud 98 korral alaealist töötingimustest teavitanud. Rikkumised seisnesid selles, et alaealisi töötajaid kas ei ole üldse töötingimustest teavitatud või on jäetud osaliselt teavitamata. Näiteks:

Tööajast jäeti teavitamata 38 korral. Alaealisi töötajaid ei olnud teavitatud tööpäevasisese vaheaja ning täiendavate tööaja sisse arvestavate puhkepauside kasutamisest, tööaja arvestusperioodi pikkusest või töö alguse ja lõpu kellaaegadest.

Puhkuse kestusest jäeti teavitamata 25 korral. Tuli ette olukordi, kus alaealise töötaja põhipuhkuse kestuseks töölepingus on märgitud 28 kalendripäeva, kuid töölepingu seaduse kohaselt on alaealise töötaja põhipuhkuse kestus 35 kalendripäeva kalendriaastas. Või siis ei olnud alaealist puhkuse kestusest üldse teavitatud

Tööülesandeid ei oldud 10 korral kirjeldatud. Sagedasti oli alaealise töötaja töölepingus viidatud ametijuhendile, kuid ametijuhend puudus üldse või ei olnud ametijuhendis käsitletud konkreetse alaealise tööd puudutavat osa. Ka oli juhuseid, kus töölepingusse oli märgitud ühed tööülesanded, kuid faktiliselt täitis alaealine teisi tööülesandeid.

Tööandja oli alaealise lubanud alaealise jaoks keelatud tööle 5 korral. Näiteks oli alaealine lubatud tööle ohtlike kemikaalidega, teostas keevitustöid või kasutas nurklihvijat, millel puudus kaitsekate. Samuti täitis alaealine töötaja tööülesandeid tootmisruumides, kus õhutemperatuur ei vastanud nõetele või oli alaealise töö seotud alkoholi käitlemisega.

Nimetatud rikkumiste tuvastamisel peatas tööinspektor kohe töö ja koostas vajadusel ettekirjutuse.

Alaealise töötamisel tuvastati 21 korral töö- ja puhkeaja nõuete rikkumine. Näiteks on tööaeg olnud üle lubatud normi või vaheaeg alla 30 minuti üle 4,5-tunnise töötamise kohta. Samuti oli igapäevase puhkeaja nõuete rikkumisi, kus ei olnud tagatud kohustuslikku (14-tunnist) puhkeaega 24-tunnise ajavahemiku jooksul või siis seitsmepäevase ajavahemiku jooksul järjestikust puhkeaega vähemalt 48 tundi.

Kokkuvõtteks võib väita, et sihtkontrollis tuvastatud rikkumiste hulk oli väga suur. Enamasti oli põhjus tööandja teadmatus eritingimustest mis tulenevad seoses alaealise töötamisega.

Piirangud alaealiste tööle leiate SIIT.

Artikkel on ilmunud ajakirja Tööelu värskes numbris.